523
1883 ning siis weel „Kane Aadu kosjakäigid“ 1885. Hoolega on ta iseäranis Tölli materjali kogunud. Suur Töll on nimelt Saaremaa Eesti rahwa kohta sedasama, mis Kalewipoeg kindla maa eestlaste suus. Tema juttu siis elustada, tähendab wäga tähtsat kirjatööd. Siin ootab weel täieline materjal korjajat ja korraldajat. Südda on aga tubli alguse teinud ja ka tubli raamatu wälja andnud.
M. Lembit salmis luuldekogu „Uus Eesti laulik“ 1885.
Jakob Liiw salmis luuldekogud „Wiru kannel“ I. jagu 1886 ja II. jagu 1891 ning „Leina lilled“ 1894.
K. Krimm, endine rahwa koolmeister ja pärastene „Sakala“ toimetuse liige, kes noorel eal suri, kirjutas pikema tähelepanemise wäärt luuletuse „Saatuste ja wale wangis“ 1887.
A. Lattik luuletas „Ellerheinad isamaa aasadelt“ 1887. Muidu on Lattik õige rohkesti ajalehtedesse kirjutanud ja luuletanud.
P. Laredei sulest on tulnud „Laulu lind laanesoo lepikust“.
K. Sööt on tähtjas luuletaja ja jutustaja. Ta on kirjutanud „Aasa õied“ I. jagu 1890 ja II. jagu 1891, siis weel „Rõõm ja mure. T. Grenzsteini joonistatud piltidega“ 1894 ning jutu „Kuldala. Külajutt õpetuseks noorele ja wanale“ 29 pildiga 1896.
„Liina Täker’i luuletused“ ilmusiwad 1891.
A. M. Saar kogus ning andis wälja 1891 „Tõeterad“, see on kogu iga sugu tarku ja terawaid ütelusi Eesti paremate kirjameeste sulest. See oli esimene säärane kogu Eesti keeles.
A. O. Neufeldt salmis „Sätendawad tähed“ 2 jagu 1892 ja „Eewa. Pildike rahwa elust“ 1893.
H. Schmalz luuletas salmid „Ööpik Wõhandu kaldalt“ 1894, milles mitmed andega salmija luulded leida.
A. Rennit, kes õige palju salmikuid on ajalehtedes awaldanud, pani kirja „Nurmelt ja niidult“ 1894.
J. Leidin ehk päris nimega Speek, on Eesti ajalehtedes, kõige rohkem „Postimehes“, wäga palju salmikuid awaldanud ning on an-
