Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/532

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

524

deline luuletaja, kuid iseraamatus ei ole temalt midagi wälja tulnud.

Adam Peterson andis enese luulded nime all „Adam Petersoni laulud“ 3 jagu 1895 wälja, mis tähele pandaw luuletöö on.

Liisa Reinwald salmis „Koidu kannid“ 1895.

P. Fr. Kõiw andis trükki luuldekogu „Eesti nooremate luuletajate album“ 1896 ja ilmutas ajalehtedes kirjasid ja luuldeid.

R. Laene andis wälja luuldekogud „Laada laulik“, „Sõa laulud“ 1892 ja „Reisi-laulik“ 1896.

A. Pert toimetas trükki kirjad ja lehed „Lendleht meie luulekirjanduse parandamiseks“ 1893, „Feoffan,“ algupäraline näitemäng 4 järgus 1894, „Jõulu leht“ 1895, „Nelipühi leht“ 1896, „VI. Eesti üleüldise laulupidu album“ 1896, „Jõulu album“ 1897, „Lihawõtte album“ 1897.

J. Tilk, kooliõpetaja Torist ja pärast „Olewiku“ toimetuse liige, kirjutas „Joowastawad joogid“, „Torni Tooma elukäik“ 1898 ja „Töömehe sõber I. anne“ 1892, ja mitmed kirjad ajalehtedesse.



Eesti laul ja mäng ja muu wõidus.

Et laul ja mäng ikka käsi käes kirjandusega käib, siis heidame siin lühedalt pilku nende inimeste pääle, kes seda kasulist wõidust (kunsti) on eestlaste hulgas edendanud.

Esimesed laulud Eesti keeles eneses loi Emil Hörschelmann, endine Põltsamaa õpetaja, 1838—1852 wahel, tema üheaegline kaastegelane oli J. W. Jannsen, kellelt ka mõned laulud järele jäiwad. Siis tuli A. Kunileid ehk Säbelmann, kes ka esimese Eesti suure pidu laulu 1869 juhatas. Õpetajad M. Körberr, G. F. Rinne ja A. H. Willigerode, siis Fr. Brandt, P. Abel, C. R. Jakobson, J. Nebokat, F. Kuhlbars ja J. Jung andsiwad 1870. aasta ümber mõned laulud kogudes wälja, nagu see nende meeste tööde jutustamisel juba meelde tuletatud, Dr. K. A. Hermann ilmutas hulga laulu- ja mängu-