Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/87

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

79

Jummal annap nühdt; ku töddex teep mo Könne.

„Se Abbikahs on Ön| kumb Jummal issi lohnut Ninck sünnul tennapehw on Röhmux issi tohnut. Se Pruth on kaunis kül: se Issa on kül rickas| On lebbi omma Töh sihn Warra saudnut ickas:

„Sahp Terraw kutzetut; on temmal doch kül Höbbe; Kül temma issi tehp| eth Ahnus on suhr Többe. Me enne Tallinnas on temmast kogko pantut| Sest Rahast sahp sul Tück (kes tehp?) nühdt temmast andtut.

„Sahp perrast nehha kül! Ke mitte annab Raha| Kus Temma anda woix| ninck Armo jettab maha| Se on üx tigke Meess| se on jo töddest rummal Ninck teep se wasto kül| me kesckip meile Jummal.

„Se körgke Jummal teep ni suhre sünnust Lugku| Eth Temmal lebbi Sünd nühd tahap anda Sugku| Kumb töddest Ilma pehl sahp paljo Wilja nihtma Ninck emmis igkawest sünd| Jummal| Taiwas kihtma.

„Sest peat sinna kahs nühdt suhre Röhmo tehha| Eth ni suhr Issa-Arm on sünnu jure nehha. Ep olcko südda kurb| sest Jummal Armo nöitap| Ninck omma Welje kahs keick Ilma Ihut töitap. Ninck kuss se kurri Waim Teid tahap erra neelma| Sahp tedda wegkiwast se Kõrgkemb erra keelma.

„Eth kuhle, kuhle doch eth kuhle münno Sanna: Se Pulm on Otzas nühdt| nühdt lehp jo Nohr ninck Wanna. Nühdt lehp jo igka Meess ninck tahap Koddu mata. Miks sinna wiwit weel? sest igka Meess lehp; wata. Sihs minne sinna kahs| ninck aja hehsti tagka| Lass hehsti teha Töh eth kül sa ollet wagka.

„Sihs anna armsast Suh| ninck hacka kangest Kaila| Kei kodda Prute kahs: ninck pehsta kaunist Paila. Se Pruth sahp keima ehl| needt toiset keiwat perra| Ninck nutwat wehka| eth üx neist sahp witut erra. Sihs mincket mengema| eth pea kül sahp nechtut| Miss teije Menge kahs on Öhse Ajal techtut.“

Nagu lugeja ise näeb, ei ole pulmasoowide sisu mitte just ilus ega komblikult puhas, nagu ka nende keel koguni puuduline

on. Üks katse on neis siisgi