Mine sisu juurde

Lehekülg:Eesti mütoloogia III Eisen.djvu/147

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

„Metsa urgu, metsa argu,
Metsa kuldane kuningas,
Metsa eldene emanda,
Kase kallis neitsikene!
Hoia mu loomakest ilusti:
Sõrakesed alaspidi,
Sarvekesed ülespidi!“

Selle palve lõpp sulab enne nimetatud Tõnni laulu lõpuga ühte.

Karjapalve teisendis, Wiedemanni poolt üles kirjutatud, astub püha Jüri asemele Peeter, püha sulane (Aus dem inneren u. ä. L., l. 404):

„Metsa ulli, metsa halli,
Metsa kuldane kuningas,
Metsa ojarmu emanda!
Oh Peeter, püha sulane,
Pane koerad kaaleeie,
Hurdad umbe rõngaeie,
Saada soieje minema,
Küüned kütkije vajuta. Aamen.“

Nagu püha Jüri poole, pöördi püha Toomagi poole palvetega (Kallas, Kraasna Maarahvas, l. 78—79):

„Pühä Toomas, pühä rist — korge kumarus — kuu ma kumarda — põlvil ma pallõ — ega voori oma laste, perrega — õdagult ilda — nii ummugult varra — oma kodo, maja päräst — oma jilma jello päräst — oma täve tehrä päräst, — oma karja, tõpra päräst, oma künnü, külbü päräst — kasvada Issand Jumal — mu põllu kolga pääle — mu nurme nulga pääle. — Saatke suvvvi, päästke pällvi, — — olge te hoiitma, nii armatsema — tõprakeze mõttsa lasskma — nii ku’u ajama — hoitke luunõnast, lontkõrvast — kipeküüzüst, vaavist hambist — katke kannu takka, litske lihe ala — — selle teile tõi puhta ollega — kauni kahaga — kirivä kikaga — teile orik tapetu — teile vere tellü — teile vatsk küdzet — teile sõir sõkat — tulke sööma, nii juuma — mu leiva manu, mu soola manu!“

Nagu näha, tuletab püha Tooma palve kohati püha Jüri palvet meelde.

Teine püha Tooma palve kuulub nii:

„Püha Toomas, korge kumarus — maajumalakeze, pühä puuzlikaze — aitüma armale Jumalalõ — katstõistkümme perre püha rist — olge te hoitma mu tõprakeist — hummugult varra, õdagult ilda — mõtsa minneh, ku’u tulleh!“

Dr. Kallas on mitu palvet pühale Toomale kirja pannud, aga need esinevad veel enam katketena kui eelmised. Palvekatked on ka ohvripalved Kraasnamaalt puuslikule:

„Jumal, hoia künnügä, külbügä, levaga, soolaga, — Jumal, hoia jeiega (= jäädega) pesmist, — Jumal anna hüvvä suvve — vii mööda suure pilve, vii vihma Viromaale, sagarikku Saaremaale — — kun kikas kiri ei, ei pini haugu — — sinna vii pilve — — suurde sohu“ (Kraasna Maarahvas, l. 80).

Peko palvetest on paar vähe pikemat tuttavad:

„Peko, oh Pekokõnõ,
Hoia sa meie villakeist
Kaids a mie karõkõist,


146