Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/8

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


niust Eestis seajumalaks pidama. Võnnu kirikukatsumise-protokoll 1680. aastast nimetab, et Kärsa küla elanikud sigade jumalat Antoniust austavad.

Hilisemal ajal unustati Antoniust sigade jumalaks pidada, aga ohverdamine kestis edasi lootuses, et Tõnn niisuguse ohverdamise eest ohverdajale tulu annab.

Tõnni ohvrialtar, ta vakk, sulab Uku vakaga ühte. Aineteks võeti tohtu, peergusid, laudu ehk muud sellesarnast. Vakk seisab kas toas ahju kõrval ehk aidas varjul. Mõnes kohas peeti Tõnni vakka koguni kusagil põõsas ehk puu otsas. Saardest teatatakse, et seal Tõnni vakka põllul väikse kiviahju näol peetud, kus annid hiljemini ära põletati. Kui ka Dr. Jürgens väidab, nagu oleks vakk alati niisuguses kohas seisnud, kus ahjutuli ta peale võis paista, leiti mõnes kohas ometi vakku, mida ahjutuli ei suutnud valgustada. Jürgensi „uudisel“ selles suhtes puudub suurem tähtsus. Isegi Pärnu jõe silla otsa all seisnud vanasti Tõnni vakk.

Nagu Peko ja metsik, on Tõnngi enesele kindla kuju omandanud. Seda kuju valmistatakse mitmesugustest ainetest kas tõnisepäeval või kolmel neljapäeva õhtul. J. Lille teate järele peab kolm vana naist ihualasti olles kolm neljapäeva õhtut järge mööda Tõnni tegema; ta materjaliks kõlvata kõik vanad luuavõrud, riidehilbud, narud, veisesõrad, sabajõhvid jne. (Rohtaedas lahke vanakeste seas l. 64). Teiste teadete järele ei pruugi kolme naist tegemise ajal esineda, vaid tegijatena esinevad vahel mees ja naine ehk koguni mees üksi. Tõnni materjali nimetamine tuletab liig elavalt tulihänna materjali meelde. Muidu kuulub hoopis vähe niisugusest materjalist. J. Lille teatel antakse Tõnnile valmissaamise puhul, kolmandal neljapäeval, esimene ohver, kolm tilka verd, ja määratakse talle ta tegevus ära: kõike, mida ta juhtub kuulma ja nägema, kinni võtta ja peremehe kätte tuua. Selle väite järele näikse jällegi Tõnni tegevusesse tulihänna tegevust segatavat. Muude teadete järele ei panda niisuguse tegevuse peale mingisugust rõhku. Isegi vere andmine puudub tavalisesti muis andmetes. Neljapäeva-õhtune Tõnni tegemine sellevasta astub tavalisesti päevakorrale. Andmetest ei selgu küllalt, kas kolmel neljapäeval ka Tõnni vakka tehti või ainult Tõnni ennast. Igatahes seisab vakk Tõnniga nagu ihu ja särk ühenduses. Muidugi mõista, ei ole valmistatud kuju mitte vägev Tõnn, vaid ainult nägemata Tõnni nähtavaks tehtud kuju.

Vakas seisis Tõnni oma kuju. See tehti kas puust, vahast või metallist (tinast). Puutükile lõigati inimese pead meeldetuletav kuju otsa, pandi tite, meesterahva riided ümber ja Tõnn oligi valmis. Niisama katsuti vahatükist inimese sarnane Tõnn moodustada. Vaha puudusel täitis küünal aset; küünlale moodustati inimese pea otsa; enamasti