Targa ülesanne on vahemehe osa inimese ja vaimuriigi vahel esitada. Tarvis vaimudega heas vahekorras olla, neid meelitada, lepitada, et nad kahju ei teeks. Lepitamist toimetatakse tavalisesti ohvritega. Tark püüab kõige pealt pahade vaimude ja vaenulikkude vägede algust, loomu ja sündi ära mõista. Nende alguse, loomu ja sünni äramõistmisega satuvad nad nagu targa meelevalla alla; tark võib neid niisugusel puhul ära võita, taltsutada, nende halvale tegevusele piiri panna, nende kurjad kavatsused tühjiks teha ja häiks muuta. Tark omandab enesele nii-ütelda sureliku, maapealse jumala väe. Kogu loodus, looduse väed, haldijad peavad targa sõna kuulma. Tark sunnib oma tahtmise järele tuuli puhuma, pilvi paisuma, päikese paistma, vihma sadama, vilja võrsuma, taudi taganema, tervist tulema, valu vähenema, haldijaid inimesest eemale minema, varandusi maapõuest välja kerkima jne.
Lühidalt: targa võimuse all arvatakse kogu loodus oma vägedega seisvat. Ainult surm võib targa võimuse võita; tark ei suuda ennast ega kaasinimesi surma käest päästa. Nii suure väega varustud, esineb tark nagu maapealne surelik jumal.
Nõid on rahvale päris Egiptuse nuhtluseks: ta toob haigusi ja tõbesid, tapab inimesi ja loomi, võtab lehmadelt piima ja või anni, paneb mõnel lehmal suvi otsa pullid järel jooksma, saadab kärnkonnad lehma nisasid imema, nõiub rukki orase mulla sisse maa alla kasvama, saadab vareseid linakupraid otsast sööma, sulub vee-sooned, kihutab hunta loomi murdma, moonutab inimesi libahuntideks ja mõnesugusteks loomadeks, puudeks, kivideks, kuivatab jõed, ojad, kaevud ja allikad ära, laseb marud möllata ja merd mässata, põua põletada ja vihma voolata, sunnib loomi kujusid muutma, linnu maa alla vajuma ja muud sellesarnast.
