Tegevust avaldavad nõiad iseäranis neljapäeva õhtuti, kui ka muud päevad inimest nende kahju eest ei vabasta. Neljapäev on nagu nende pühapäev, mil neil rahva arvamise järele oma peremeest saadanat tuleb iseäraliku hoolega teenida. Iga suurema püha laupäeva öösel peavad nad usinalt oma ametit, iseäranis aga jõulu, uue aasta ja Jaani öösel. Neil kolmel öösel pühitsevad nad oma pidusid, käivad suurematel koosolekutel, aga ei unusta kurjategemistelegi välja minna. Uue aasta öösel käivad nad niisuguses kohas, kus kolm aeda kokku puutuvad, järele kuulamas uue aasta sündmusi. Jaani öösel lähevad nad iseäranis hea meelega kurja tegema põllumehe majandusele. Siin katsuvad nad nõiavõiet lautade, kaevude, väravate, uste külge määrida, seal nõiavihkusid põllule viia ehk põllul kasvavat vilja kusagil vihku kokku siduda. Esimesel juhtumisel tekitab nende tegu haigusi ja isegi surma inimestele ja elajatele, viimasel toob tingimata viljaikaldust kaasa. Niisama püüavad nad nõiutud lihatükka loomade ligidale ehk nõiutud riide hilpusid majadesse visata, esimesel puhul loomadele, teisel inimestele kahju soovides.
Ettevaatlik majapidaja ei tohi nõiasabati öösel sugugi magada, vaid peab väljas valvama, et nõid ta loomade ehk maja ligi ei pääseks kahju tegema. Nimelt maksab see ütlus Jaani öö kohta, mil peremehel silmad ees ja taga peavad olema. Õnnestub nõial peremehe valvamisest hoolimata nõiduse aineid kusagile asetada, peab peremees nõiduse aine sedamaid ära põletama. Põletamisega valmistab ta nõiale koledat valu, mida kõik nõiakunstid ei suuda kõrvaldada, ja peale selle päästab ta majandust ähvardavast hädaohust. Niisama peab ta nõiavõiga määritud kohtadelt laastud ehk tükid ära raiuma ja tulde heitma.
Targad tunnevad abinõusid iga nõiduse vastu ja oskavad nõidu nuheldagi. Nõiduse puhul minnakse ikka
