Taara.
Vanaisa, Uku Jaanusena esineb Taara. Vanemad mütoloogilised dokumendid Taarat ei tunne, vaid Tharapitat ehk sarnasenimelist. Läti Hindrek kirjutab oma ajaraamatus 1220. a. kohta (XXIV, 5). Seal oli mägi ja väga ilus hiis, kus sealne rahvas ütleb saarlaste jumala, keda Tharapitaks kutsutakse, sündinud ja sealt Saaremaale lennanud olevat. Teises kohas (XXX, 4) nimetab Läti Hindrek veel korra eestlaste jumala nime, tähendades: „Rõemus on kristlaste sõjavägi; nad hüüavad, paluvad Jumalat. Ka teised hüüavad, rõemsad oma Tharapitas, nad paluvad hiit“. Natuke eespool ütleb Läti Hindrek jälle: „Teised preestrid ristisid teisi. Nad viidi rõemuga lossi Kristust kuulutama, et saarlaste jumalat Tharapitat välja ajada… Viisid oma maalinnadesse preestrid enestega, kes Kristust kuulutasid jaTharapita teiste paganajumalatega välja ajasid (XXX, 5)“. Mäge, millest Läti Hindrek eespool kõneleb, tuleb vististi Ebavere mäeks pidada, mille hiiest rahvas arvas jumala Saaremaale olevat lennanud. Hilisemad rahvaluule teated ei tea midagi enam Saaremaale lendamisest.
Läti Hindreku käsikirjades on eestlaste jumala nimi mitmet moodi kirjutud: Tharapita, Tharapilla, Tharabitha ja Tharabita. Pärastised uurijad tegid nimest vahel koguni Tharapyhha, Tharapitha, Tarapütt ja Tharastita. Alles aegamööda jõudsid õpetlased arusaamisele,
