meilgi, nagu Soomes, taati ukuks hüüti ja niisuguse taadi järele kohtagi taadi = uku kohaks hakati nimetama. Igatahes annab kohanimede esinemine uku sõna tarvitamisest Eestis vanemal ajal tunnistust.
Mõnel pool on arvatud, nagu oleks Ukul nainegi, nimega Rauni, olnud. Sellele oletamisele andis Kreutzwald põhjust. Ukust kõneldes tähendas Kreutzwald, et paastu-maarjapäeva Uku ja ta naise Rannj auks peetud kevadise pööripäeva aegse püha kajaks tuleb arvata (Inland 1837, № 27). Kreutzwald ei ütle selgelt, kas ta siin Eesti või Soome Ukust kõneleb ja kas eestlased või soomlased Rannj Uku naiseks pidanud. Andmeid leidub, millest võib järeldada, et eestlased Uku või Vanaisa kõrval Maaema tunnud, ilma et teated mõlema vahekorrast midagi selgemat teaksid lausuda ehk sellele Maaemale mingisugust nime anda. Kreutzwald igatahes on Uku naise tundmise Hiärni ajaraamatust laenanud. Hiärn ometi nimetab Uku naist Raunj; trükivea kaudu on Raunjst Kreutzwaldil Rannj tekkinud. Hiärn jälle on Raunj tundmise Agricolalt saanud. Agricola kirjutab:
Quin Rauni Ukon naini härsky = kui Uku naine Rauni tõreles. Selle Rauni muutis Hiärn Raunjks.
Raunist ei tea soomlased uuemal ajal nii hästi kui midagi. Nõialaulud mainivad ometi Põhjala emanda Rauna ehk Raana nime; see võis muidugi Agricola Rauni olla. Seda Raunat ehk Raanat kujutakse pakase emana. Pisut enam tunnevad Uku naist laplased.
Hämaraid teateid on rahvasuus Uku naisest Akast, kuid nimest kaugemale need ei ulata.
