Lehekülg:Eesti mütoloogia I Eisen.djvu/190

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Meil Eestis on paar Ilmjärve: üks Otepääs, teine Palamusel. Vaevalt võime oletada, et Ilmarine nime ühelt ehk teiselt järvelt pärinud. Nimi on igatahes ilmast alguse saanud. Kui meil mainitud olevust Ilmariseks nimetakse, ei tahaks hea meelega uskuda, et eestlased seda nime tõesti sel kujul tarvitanud. Palju enam jääb tõeasjaks, et nimi sel kujul Soomest laenatud. Kui eestlased teda varemini tundsid, siis vististi Ilmari kujul. Ilmarine, Soome Ilmarinen, on deminutivum nimest Ilmar.

Ilmarise laotusetagumise kõrval tunneb rahvasuu maailma loomise kohta veel teisi seletusi. Sellekohastes rahvalauludes esineb vanade Greeka ja Rooma mõttetarkade arenemiseteooria ab ovo = munast, niisama kui uuema aja looduseuurijad munateooriaga sõbrustavad. Looduses munast ehk munasarnasest ainest palju eluavaldusi tekkivat nähes tärkas vanadel eestlastel arvamine, et maailmgi munast alguse saanud.

Rahvalaulude järele lendab lind põesasse, teeb sinna pesa, muneb mune, haudub pojad välja.

Üks sai kuuks taevahaie,
Teine päevaks peale ilma,
Kolmas põllule kiviksi.

Teine laul nimetab linnu pääsukeseks, kelle poegadest kuu, päike ja tähed saanud.

Teisend nimetab saarte tekkimist:

Tõusis rebust Kõrgesaari,
Muna valgest Tütarsaari,
Muna tuumest teised saared.

Teised teisendid teavad muna osadest kalade sündimist jutustada. Ülepea tekivad rahvalaulude järele munast ja munaosadest pea ühed, pea teised maailma osad kui ka loomad.

190