Kalevala seletuses väitega, nagu tähendaks Kaleva Kalev kaljulist maapinda, kivist maad; oletades, et nimi Vene sõnast скала = kalju tuletud, kusjuures -vat omadussõna lõpuks tuleks arvata. Kalev on hiid, vägimees, kelle vägimehe-jõudu rahvas kivimürakates ja kaljurahnudes näeb. Põhjamaa on täis niisuguseid kaljurahnusid; seda maad hüütakse sellepärast Kalevalaks, arvab Comparetti. Soome eeskujul kõneleb Kreutzwaldki Kalevipoja esimeses laulus Kalevalast, unustades, et nimi eestlastele tundmata. Kuna soomlased vägimehele Kaleva nimeks annavad, kannab ta Eestis nime Kalev; esimesed käänavad teda a lõpuga, viimsed i lõpuga.
Akadeemikus A. Schiefner ja prof. J. R. Aspelin otsisid Kalevi nimele seletust Skandinaavia sõnast Skilfingar, Kylfingar = pärapingil istujad; venelased nimetasid niisuguseid mehi Kolbjagi. Raske ometi Kalevi nime tuletust niisugusest sõnast uskuda. Ennemini võiksime prof. Ahlqvistiga ühineda, kelle jälgedesse uuemal ajal ka prof. E. N. Setälä astunud, et Kalev Leedu sõnast „kalvis“ == sepp tuletud. Võiks oletada, et keegi sepp ehk mõned vanaaegsed sepad jõumehed olnud ja selle ilme pärast aja jooksul Kalvis = Kalev iga vägimehe nimeks saanud. Peale muu toetavad Kalevi nime tuletajad sepast = kalvis endid ühe Eesti lastelaulu peale:
Kits kile karja, |
Uurijad oletavad, et Kalev siin tingimata seppa tähendab, kes omalt poolt kaku eest rauda vasta annab. Prof. K. Krohn ometi astub selle tõendava väite vasta üles, näidates, et laulu teisendites alati sugugi sepp ei
