mist ammutades, lühidalt, näeb kogu vaimuilma tegevust, kuuleb kõigi kõrgemate olemuste ettevõtteid, saab täiesti nagu üheks nende leegionist.
Tarvilikka teateid kätte saades pöörab targa haldijas mahajäänud kehasse tagasi, keha ärkab pikast unest, inimene avaldab uuesti elumärka.
Meil puudub niisugusesse minestusesse või magama jäämisesse nimetamiseks oma nimi. Soomlased kutsuvad niisugust olukorda „lovesse langemiseks,“ „loves magamiseks.“ Ka „haltioissa“ „haldijas olemiseks“ hüütakse mõne korra sarnast olukorda. Eesti rahvasuust saadud teated konstateerivad tavalisesti, et hing inimesest tiivulise kujul lahkunud; selgemad seletused jätavad nad andmata. Seda teame ometi, et laplased ja niisama nende läheduses asuvad suguhõimud selleks iseäralikku nõiatrummi tarvitanud. See aitas tarka lovesse langeda. Nõiatrummi lüües hüppas, kargas, tantsis ja jorrutas tark kangesti kuni pööritusesse, minestusesse maha langes. Üles ärgates jutustas ta, mida ta vaheajal kuulnud, näinud, arusaanud ja katsus, kui ta kellegi abiotsija soovi peale lovesse langenud, tarvilikka samma astuda.
Abiandmisel sattus tark sagedasti vaimudega kokku, õigem, pidi nende tegevuse vasta välja astuma. Loves magamise ajal oli ta katsunud kõnes oleva vaimuga ennast tutvustada. Lovest ärgates tarvitas ta saadud teateid, hakkas vaimu manama, nimelt nii kutsutud sünnisõnadega, sõnadega, mis teatava vaimu algu, sündi ja iseloomu avaldavad. Need sünnisõnad teevad tänise tundmata suuruse tuttavaks, rebivad teda peitvad hilbud ta ümbert ja näitavad teda ta alastumatuses. Tahes ehk tahtmata peab paljastatud vaim targa tahtmist täitma. Sünnisõnad põhjenevad nõiasõnadel. Prof. K. Krohni uurimise järele on nõiasõnad suurelt osalt Soomest Eesti rännanud. Soomest nõiasõnade saamise
