Alevipoeg.
Rahvajutud iseäralikka Kalevipoja nimelisi seltsilisi ei tunne, küll aga Kreutzwaldi lugulaul. Selles esinevad kolm seltsilist: Alevipoeg, Sulevipoeg ja Olevipoeg, kõik „pojad“, nagu Kalevipoeg isegi „pojana“ esineb. Kõige sagedamini puutume Alevipojaga kokku.
Esimest korda kuuleme Alevipojast, kui Kalevipoeg Kikerpära soo ääres pahareti poegi tabab ja neile kohut mõistab (X, 58—563). Alevipoeg hakkab sel puhul Mustapallil mõõtma, kus pea talle veevaim ilmub, keda ta tüssab ja enesele suure noosi laseb kulda anda. Põhjata kübarat kullaga mitte täita suutes kutsub veevaim Alevipoja enese juurde viimast võlga kätte saama. Veevaimu poolt kurja kartes saadab Alevipoeg enese eest kannupoisi. Kullasaamise lugu kübara ehk saapasääre täitmisel on rahva seas laialt tuttav, kuid tegelasena ei esine iialgi Alevipoeg, vaid tavalisesti Hans, rehepapp ehk keegi muu isik. Niisama teatakse lugu Emajõe, Kasari, Pärnu jõe ääres ehk mujal nimepidi nimetud kohas olevat sündinud.
Alevipoja veevaimu tüssamise lugu kuuldes juhtub Kalevipojale Soome sepa võlg meelde. Vägimees saadab Alevipoja enese asemel seda maksma. Maksu maksmisest vaikib lugulaul. Ei imegi, sest rahvaluule ei tunne Alevipoja Soomes käimist. Vähe hiljemini kõneldakse,
