et Alevipoeg Kalevipoja poolt põrgust toodud noorema neiu enesele kodukanaks kosinud. Rahvaluule tunneb küll niisugust põrgust toodud noorema neiu kosimist, aga ei tunne sel puhul Alevipoja nime. Pea peab Alevipoeg uuesti tegevusesse astuma. Alutaga tuuslar „tõmmab“ Alevipoja teisepoole õe. Alevipoeg Sulevipojaga seltsis seda päästma. Tuuslar moondab neile teel järve ette. Alevipoeg sünnitab nõiavitsa varal silla järvele. Seda viisi päästavad Alevipoeg ja Sulevipoeg neiu. Sarnast järve sünnitamist tunnevad mitmed rahvajutud, muude hulgas ka Peipsi järve tekkimise lugu, kuid ükski jutt ei maini Alevipoja nime.
Maailma otsa otsimiselegi võtab Kalevipoeg Alevipoja kaasa, kus see ometi mingisugust iseäralikku tegevust ei avalda. Ainult mööda minnes nimetakse korra, et Kalevipoeg valvamise ta hooleks usaldanud. Üsna loomulik, et Alevipoeg sel teekonnal nagu unustusesse kaob, sest et rahvaluule niisugust teekonda Alevipoja poolt ei tunne. Pärast Lennuki teekonda kuuleme, et vägimees oma kolme seltsilisega sõtta läinud. Sõja lõpul puutuvad nad neljakesi leent keetva vanamooriga kokku. Alevipoeg hakkab leent keetma, aga pisike mehike sööb pajast roa ära. Samasugune äpardus juhtub Sulevi- ja Olevipojalegi. Alles Kalevipoeg napsab leemesööja kinni. Rahvasuu tunneb leemekeetmise lugu väga hästi, läheb aga Alevipoja ja ta seltsiliste tegevusest sel puhul täiesti vaikides mööda.
Kalevipoja tagasitulekut oodates tapab Alevipoeg suure härja, kellest 100 vaati verd valgub ja 1000 tündrit liha saadakse. Mõnda korda varemini taheti seda härga tappa, aga
Ei olnud meesta meie maalla, |
