Lehekülg:Eesti mütoloogia I Eisen.djvu/24

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

õõguvad söed küll võõra poolt kaasa toodud tõbe idusid külgehakkava haiguse puhul hävitada. Tõi võõras enesega mingisuguse külgehakkava tõbe majasse kaasa, ei langenud süü kaasatoodud külgehakkamise idude peale, vaid võõra kurja silma ehk kiitva sõna peale. Mingisuguse tõetera leiame peaaegu alati ennemuistse rahva uskumisest, kuid esivanemad ei osanud oma äratundmisele igal ajal õiget kuju anda.

Nõiad teevad paha ka oma silmaga. Silma vaade sünnitab rahva arvates kahju, toob isegi surma. Nimelt mõjub silma vaade tihti looma peale nii, et loom lõpeb. Loome hoidsid esivanemad iseäralikult võõraste eest, kartes, et võõras ehk nõid on ja nõiana loomadele kahju teeb. Aga ka inimene ei või nõia eest julge olla. Nõid katsub küll tavalisesti nähtavate abinõudega inimestele kahju tuua, aga kui tal korda ei lähe väliseid abinõusid appi võtta, peab silm kahjutegevaks hakkama. Mõne korra teab rahvas ometi muidu mitte nõidadeks peetud isikutest niisamasugust lugu rääkida. Enamasti arvatakse nõidu kadeduse pärast kahju tegevat, kuid mõnest isikust usutakse, et ta vaade igale ta silma puutuvale loomale kahju teeb.

Kuri silm sunnib meid igapidi hüpnotismusest seletust otsima. Esivanemate kurja silma teoriale toetades jõuti uuemal ajal selgusele, et mitte ainult madude vaade ette juhtunud väikest looma ei halva, vaid inimene teist hingelist võib hüpnotiseerida, kui ka mitte nii ruttu, kuidas rahvas oletab. Nii lapsik kui ka rahva mõnigi uskumise punkt näiks olevat, leiame uurimisel selles sagedasti ometi oma jao alust olevat. Seda viisi võime kurja silma mõju väga hästi hüpnotismusega seletada. Ju vara saadi aru, et silmal mingisugune maagiline jõud olemas ja otsiti aegsasti abi selle maagilise jõu paralüseerimiseks.

24