Lehekülg:Eesti muinasjutud Kunder 1885.djvu/47

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 47 —

Jalga tarwis siidi sukka
Pähä tarwis hõbe pärga.“

Nõnda luges nüüd talu tütar kõik ehted ühe korraga Wanapaganale ette.

Wana aga pojale:

„Jookse poega, jõua poega,
Heida jalga enese pärast,
Naise saad sa nalja pärast!
Too kodust siidi särki,
Siidi särki, kulda körti,
Kulda körti, kirju wööda,
Kirju wööda, siidi sukka,
Siidi sukka, hõbe pärga!“

Silma pilk oliwad ehted kodust toodud ning talu tütar pidi nüüd Wanapaganatega tõlda astuma ning põrgu peresse sõitma, kus ta Wanapagana poja naiseks sai.


Rüütli poeg.

1.

Rott ja warblane wõtsiwad nõuuks, ära wõerale maale elama minna. Seletasiwad siis omad kodused asjad ära, maksiwad wõlad ja andsiwad laenatud asjad naabritele tagasi, jätsiwad jumalaga ja läksiwad.

Wõeral maal leidsiwad reisijad ilusa koha ja ütlesiwad teineteisele: „Seie jäeme elama!“

Ja jäiwad ka sinna elama. Tegiwad omale peawarju ülesse ja hakkasiwad põldu järele katsuma.

Wõtsiwad nõuuks, nisu maha teha. Rott kündis ja warblane külwas ning äestas; nõnda tegiwad põllu nisu täis.

Kui nüüd lõikuse aeg kätte tuli, ütles warblane rotile: „Sina oled suurem ja sööd enam; ma ei ole sellega rahul!“

„Teeme terad pooleks!“ ütles rott.

„Ei ole mõetu,“ wastas wärb.