— 87 —
Wanapagana Hansu wigurid.
1.
Wana kawal Hans oli ükskord Wanapagana poiss. Aga Hans teadis juba ammugi, et see kerge asi ei ole, niisugust meest teenida, nagu wanapoiss ise on, sellepärast tegi ta ka kohe kontrahis maha, et kumbgi ei tohtinud kumbgit wihastada, ei Wanapagan Hantsu ega Hans Wanapaganat. Pandi niimoodi kontrahti: Kui peremees poissi wihastab, siis on poisil õigus ja luba, peremehe nina peast ära lõigata. Kui aga poiss peremeest wihastab, siis on peremehel ka luba, poisi nina peast ära lõigata.
Mis Hansul wiga! Söök ja jook hea, töö mängu asi.
2.
Ükskord lähäb Wanapagan naisega pidule. Ütleb Hansule: „Hans pojuke! Sina jäed nüüd kodu. Kui lapsed ülesse tõusewad, too nad siis meile ka järele! Aga puhasta nad enne ilusaste ära, nagu see pidu wastu igal pool ikka wiis on!“
„Hea küll, peremees! Küll ma tean,“ wastas Hans.
Wana paar läks pidule.
Hans ootab ja ootab, aga lapsed ei tõuse weel ülesse.
„Mis ma siis neist niikaua ootan!“ ütles Hans. „Wõtan ühe kaupa ette ja hakkan puhastama. Wõi see kerge töö on!“
Hans wõttis nüüd lapse lapse järele, tappis ära ja hakkas „puhastama:“ Lõikas lõhki, wõttis sisekonnad wälja ja puhastas kõik ilusaste ära, nagu lihunik kunagi ja pani siis kotti.
See tapmine ja puhastamine kestis kunni lõuneni.
Nüüd karastas Hans natuke keha, pani pühapäewa riided selga, wõttis koti puhastatud lastega turjale ja sammus pidu peresse. Pani koti tua läwe kõrwa warna otsa ja läks sisse.
„Hans, kas sa lapsed ärapuhastasid?“ küsis kohe Wannpagan.
„Ära puhastasin jah, peremees!“ wastas Hans.
