Mine sisu juurde

Lehekülg:Eesti rahwa muiste jutud Kõrw 1881.djvu/61

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

56

awas siis selle ja wanamees seisis jälle jõe-suu kõrwal järwe ääres, nagu pilwist kukkunud; tuldud wäraw oli silmist kadunud, aga wask pulgad tunnistasiwad asja tõsidust; need pistis wanakene ihupõue ja läks mõttes ja pool uimaselt kodu. Siin aga ei saanud tema süda enam kuski rahu ega tunnud mees miskist asjast rõõmu, kolm nädalat käis ta iga päewi jõe-suule ja istus siin nagu unenäul kiwi otsas, kunni wiimate nagu maa alla kadus ja ei enam kodu tagasi ilmunudki.