märke otsa ees. Meiegi ajal tekib õnnekorral veel mõni vanasõna ellu.
Enam kui eesti rahvalaulud on eesti vanasõnad üldiselt kogu maal enam-vähem jõudnud alal hoiduda. Ime, et seda vanakulda trüki-teel tänini vähe sügavate rahvaridade kätte saadetud, nimelt 1875, mil V. Stein'il ilmus raamatuke "Üks kubu vanasõnu ja kõnekombeid", aga kas oma nime või mõne muu põhjuse pärast vähe tähelepanu leidis. Ses Stein'i raamatukeses leidub üsna pisuke osa seda eesti vanakulda. Vajadus eesti vanasõnade kogu järele andis ennast ammu juba tunda. Sooviti, et ma selle töö ette võtaksin. Minul ilmus 1913 "Meie vanahõbe" ja sama aasta lõpupoolel selle raamatukese esimene trükk. Saksakeelseis töis on eesti vanasõnu juba 17. sajandist peale trükitud, eriti keeleõpetustes, näiteks 1660 Gösekeri "Manuductio's". Kõige suurem kogu ilmus F. J. Wiedemann'i teoses "Aus dem inneren und äusseren Leben der Ehsten" 1876.
Täielikku vanasõnade kogu välja anda ei luba praegused olud: vaevalt leiduks säärasele tootele esiotsa kulukandjat. Selle asemel põimisin oma suurest kogust meeelepärasemad kokku. Tahtsin esiti lasta trükkida ainult pärle, aga siis oleks toode saanud liiga väike. Ei aidanud, pidin palju labasemaid, iseenesest-mõistetavaid vanasõnu juurde lisama kogu täielikumaks tegemise pärast. Välja jätsin kombeõpetusega liiga ristiriius seisvad vanasõnad, niisama niisugused tõeterad, mis käsitletavat ainet seletavad liiga looduselapse suuga. Hulgale sõnadele on nende teisendid klambrites ( ) juurde lisatud. Harukorral seisab klambrite vahel = märgiga lühike seletus.
Suure kogu täielikumaks tegemise pärast oleks väga soovitav, et sest raamatust puuduvad vanasõnad sisu peale vaatamata üles kirjutataks ja mulle kätte saadetaks aadressil: Eesti Kirjanduse Selts, Tartu.
7
