Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/6

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


kätt haavama. Üks osa vanasõnu kuulutab kaunil luulelisel kujul sügavat elutarkust, on, nagu ise tunnistab, kuldpõhjaga või vanahõbe; teine osa ei jaksa oma sisuga igapäevase elu proosast ja labasusest kõrgemale tõusta, kuna kolmas osa sellevastu valekullaga silmi püüab pimestada.

Enam kui kord on arvatud, eesti vanasõnad võiksid kombeõpetuse oma hooleks võtta. Terane tähelepanemine tunnistab ometi pea, et siis saaks mõnegi korra kits kärneriks. Tõetee juhatamise asemel juhatavad mõned vanasõnad just eksiteele. Kuidas võib niisugust õpetust õigeks kiita, kui: Valeta natuke, varasta natuke, küll siis käsi hästi käib. Ehk: Ega rott või viljasalve ära surra. Ehk: Kui sõnad puuduvad, siis lase käsi käia. Ehk: Mees, kes petab, narr, kes petta laseb. Ehk: Mis suhu pistetakse, ega see vargus ole — ja palju sellesarnaseid. Katsub keegi sääraseid vanasõnu juhtnööriks võtta, näeb ta pea, et kohtu laia uksega tutvust hakkab tegema. Öeldakse: vanasõna ei valeta ega kustunud piip põleta. Ei valeta küll otsekohe, aga annab valeõpetust, mis meie ajale kuidagi viisi ei kõlba.

Esimesest. trükist jätsin niisuguseid vanasõnu välja, aga selle uue väljaande puhul avaldati soovi, et mõnda niisugustki. trükitaks, seda enam, et rahvas neid sagedasti kasutab. Sel põhjusel on siin ase antud mõnele vanasõnale, mida kombeõpetuse seisukohalt õigeks ei saa tunnistada.

Vanasõnad on eesti rahva kaunimaid raudvarandusi ja selle varanduse poolest tuleb rahvast lugeda rikkaks. Tuhandete kaupa liigub neid: rahvasuus, tuhandete kaupa on neid üles kirjutatud. Viimaste hulk tõuseb ligi kolmveerandsaja tuhandeni. Muidugi mõista langeb neist lõviosa teisenditele, äga tuhanded iseseisvad jäävad ometigi järele, Osa vanasõnu ei nõua ainult eestlaste maad oma kodumaaks, vaid tahab ennast eht eurooplaseks tunnistada: kuhu meie ilmajaos läheb, kodu igal pool. Teine osa jälle otsib suguluse juure ühe või kahe rahva juurest, kolmas: ometi ei ole Eesti piirist veel jõudnud üle astuda. Jah, mõni vanasõna ootab veel aega, millal ta kõik Eesti maakonnad saaks läbi rännata. Osa vanasõnu ulatub tagasi kaugesse vanasse aega, osa jälle kannab uuema aja tunnis-


6