Lehekülg:Eisen, Meie jõulud.djvu/105

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

tuppa tulla[1]. Muhus valati esimene õlut maha ja alles selle järele rüübati jõulumärjukest[2]. Pärnu pool võttis peremees kannutäie õlut, pritsis lauda ja toa uksele; kannu üle jäänud õlut pidi iga kodakondne jooma, et haigused ja hädad majast eemale jääksid[3]. Saardes visati saunas joomisest üle jäänud õlut vastu lage, et vili suvel hästi kasvaks[4]. Mujal visati õlut kolm korda läve ette, et järgneval aastal kaitstud olla pahade vaimude eest[5]. Tähendab: pahad vaimud olid oma ohvri saanud, nad ei tülitanud enam majalisi.

Kuskil Pärnu pool võttis peremees jõuluõhtul enne joomist kannutäie õlut ja pritsis lauda- ja toauksele. Ülejäänud õlut sunniti talu iga elanikku jooma. Väidetakse, et niisugune joomine häda ja haigused eemale hoiab[6]. Teisal viskab peremees „kapatäie õlut üle katuse; kui kapp terveks jäi, tähendas see head, kui aga katki läks, siis halba[7].“ Vist tuleb eelmist ütlust nii mõista, et kapp kõige õllega visati, sest kui oleks ainult õlut visatud, jääb arusaamatuks kapa katkiminek viskamisel.

Eestis toodi õlut tavalisesti kannuga lauale, mõnes kohas aga ka kapaga. Isegi õlut pärib enesele siin-seal nime „kapakali“. Kõik jõid samast kannust või kapast; niisugune joomine pidi tülisid eemale hoidma[8]. Kann oli sagedasti varustatud kahekordse põhjaga. Mõlema põhja vahele pandi herneid või väikseid kivikesi.

Kärla kihelkonnas ohverdati jõulu esimese püha hommikul kõige esmalt õlut surnutele. Peremees tõi kapatäie õlut ja ütles seda koldesse tuhka visates: See on surnutele! Siis tõi ta teise kapatäie, läks laste juurde ja andis, kui nad laulsid, neile õlut. Pererahvas ei tohtinud enne õlut maitsta, kui peremees ei olnud eelnimetatud toimingut täitnud[9].

Varblas astus peremehe asemele perenaine, ometi ilma teatamata, kellele ta õlut ohverdas. Perenaine läks õllekannuga lee äärde ja kallas õllevahu leekivile, ennekui kellelegi andis kannust juua. Sinnasamasse valas peremees leekivile natuke viina ja jõi siis alles ise[10]. Kellele Varblas õlle- ja viinaohver määratud, jääb hämaraks.

  1. E 64632 (2); E 71572.
  2. E 8° V 64.
  3. E 65090 (7).
  4. E 65196.
  5. E 13230.
  6. E 67271.
  7. E 67956.
  8. E 65089 (3) < Pärnu.
  9. E XV 11.
  10. E 8° VI, 95.
105