jälgede najal ennustasid kodakondsed tulevikku. Kodukäijad näitasid endid mõnikord muulgi kui inimese kujul. Võiks aga ka oletada, et jälgi koldesse jätavad leelapsed või leemees, keda arvati asuvat lees.
Koerus loodetakse tuhast kassi või koera jälgi leides õnne, hiire või muid jälgi leides aga õnnetust[1]. Räpina pool visati laua alla tuhka. Kui hommikul leiti inimeste või loomade jälgi tuhalt, arvati juhtuvat neile õnnetus[2].
Tarvastus seletati tuhal leiduvaid jälgi hoopis vastupidiselt: arvati, et need tähendavad hea vaimu majas olekut[3]. Helmes tehti mõnes kohas peenikest liiva õhtul tasaseks ja vaadati, milliseid jälgi seal hommikul leidus[4].
Kuskil Lõuna-Eestis võeti liivahunnik ja kaeti lauaga kinni. Varsti vaadati, missuguseid jälgi laud järele jätnud. Olid jäljed inimese, hobuse või lehma jälje moodi, loodeti õnneaastat; koerajälje moodi märk ennustas viletsust ja vaesust. Niisama käidi kirikuukse taga kuulamas. Kuuldi kurba viisi, ootas kuulajat kurb saatus; kuuldi rõõmust viisi, ootas teda õnnelik saatus[5].
Pühkmed.
Rahva arvamise järgi omavad pühkmed niisama kui mitmed muud esemed jõuluajal maagilise jõu. Pühkmed moodustavad osa maja sisemusest; neis elab nagu osa maja hinge ja neis asuvad maja vaimud. Viiakse pühkmed välja, viiakse ka majavaim välja. Seistakse või istutakse pühkmetel, jõutakse eriti lähedasse ühendusse vaimudega, — vaimud võivad abi anda tuleviku teadasaamiseks[6]. Kolga-Jaanis ühineb pühkmete väljaviimisel kristlik komme paganlikuga: toa otsa seina äärde viidud pühkmetele langeb viija põlvili, palub issameie ja kuulab siis tulevikku ennustavaid hääli[7].
Jõuluks tuleb tuba aegsasti puhtaks pühkida; jõuluajal ei tohi tuba pühkida, — niisugune pühkimine tooks põldude pühki-
- ↑ E 68133.
- ↑ E 71731.
- ↑ E 68812.
- ↑ E 72112.
- ↑ E 68745 < Valga.
- ↑ Fehrle, Deutsche Feste, 17.
- ↑ E 852.
