Kadrinas kästakse kirikust koju tulijaid kohe tuld ahju teha. Kes kõige enne tule ahju saab, lõpetab kõige enne tööd[1]. Kuskil mujal köeti kogu külas võidu ahje; ahjud pandi samal ajal küdema; kelle ahi kõige enne sai küdenud, sai uusaastal töödega kõige enne valmis[2].
Reheahjult küsitakse mõnesuguseid teateid. Vastused loetakse välja tuuleulgumisest ja muist häälist[3].
Jõulu- ja vanaaasta õhtul tehakse koldes tuhk igal pool täiesti siledaks. Hommikul minnakse vaatama, kas seal ei leidu jälgi. Leiduvad jäljed kuulutavad aga tavalisesti halba. Jõhvis arvatakse veel, et kui inimese jälgi tuhal näha, tähendab see, et hea vaim kaitseb edaspidi maja ja majalisi; kus aga kassi jälgi, on kuri vaim tulnud majasse[4]. Rõuges kuulutavad inimese jäljed tuhal kellegi inimese surma, looma jäljed looma surma[5]. Pilistveres seletatakse, et suured jäljed ennustavad suure surma[6]. Tarvastust teatatakse, et kui jäljed tulevad ahjust välja, kuulutavad nad õnnetust, surma; kui nad aga lähevad ahju sisse, — õnne; lähevad varbajäljed ahjusuu poole, sünnib keegi juurde[7]. Muhus peetakse vanapaganat jälgede tegijaks[8].
Koguni omapärast seletust tuntakse Kursis: leiduvad inimese jäljed tuhal, tähendab see, et Jeesus on käinud vorstivargil; leiduvad looma jäljed, — et vanapagan käinud vorstivargil[9]. Igatahes on see vargilkäimise motiiv sel kujul uuema aja motiiv ja pealegi koguni kummaline: Jeesus tehakse vorstivargaks!
Jälgede otsimist tuhalt tuntakse mujalgi, näiteks Skandinaavias[10].
Võidakse küsida, kuidas tulid esivanemad sellele, et jäljed tekivad tuhale? Nagu enne nimetatud, uskusid esivanemad surnute hingede kodukäimist jõuluöösi, nende söömist, joomist, teotsemist. Muidugi arvati neist hingedest, et nad, tahtes tulevikku kuulutada majaomanikkudele, jätavad tuhale jälgi, ja nende
- ↑ E 67608.
- ↑ E 65952.
- ↑ E 70578.
- ↑ H II 7, 637.
- ↑ H II 10, 458.
- ↑ H II 26, 908.
- ↑ E 65474.
- ↑ H I 3, 395.
- ↑ H III 26, 34.
- ↑ Nilsson, ÅFF 274; Storaker, Tiden I 143.
