Järgmised jõulupäevad.
Teine jõulupäev pühendati juba esimeses ristikoguduses esimese märtri Stefanuse mälestuseks. Esimesed kristlased pidasid märtri surmapäeva ta taevaliseks sünnipäevaks. Öeldi: Eile sündis Kristus maa peale, et täna sünniks Stefanus taevasse.
Kuusalus nimetatakse teist jõulupüha, Stefanuse taevast sünnipäeva, tabanipäevaks; mujal ei tunta seda nime. Kuusalu elanikud, osalt pärit Soomest, on sealt kaasa toonud Tabani tundmise. Soomes nimetatakse päeva üldiselt „tapaniks“. Soomlased jälle on oma „tapani“ omandanud Skandinaaviast, kus teda peeti hobuste kaitsjaks, nagu meil ja Venes Jürit. Tabani nimi on tuletatud Stefanusest, milline nimi meil väänatud Tehvaniks, Teppaniks, Tepoks ja Kuusalus, nagu nimetatud, Tabaniks. Selle Tehvani ehk Tabani mälestuseks pühitsetakse põhjamail teist jõulupüha. Rahvas ise ei tea, kes see Taban on, kelle auks peetakse püha.
Varemini käidi tabanipäeval sõitmas ja laulmas ja sõidetakse veel meie päevil paiguti soomlaste seas. Ühtlasi on Soomes viisiks tabanipäeval minna mardisandiks. Tabanisandid käisid majast majasse viina ja õlut mangumas, karuspidi kasukad seljas, tihti takust habe ees. Kuusalust üleskirjutatud laul ütleb Tabani kohta:
Tabani on takust tehtud,
koerakarvust on kuotud,
linaluist on lõugetatud,
hundinahast õmmeldud[1].
- ↑ Eisen, EM II 21.
