nende ettevõttu näevad kurjad vaimud meeleldi. Õnnestub vargal vargus jõuluööl, võib varas kogu aasta varastada, ilma et oleks karta kinnivõtet[1]. Just samasugust arvamist varaste kohta tunnevad sakslasedki[2].
Jõuluöösi otsivad kurjad vaimud maja juurest ratsutamiseks leivalabidat ja ahjuluuda, ka roopi[3]. Saardes pesti ahjuluud ja leivalabidas puhtaks, — muidu sõitvat kuri vaim nendega soo peale[4]. Miks kuri vaim pestud luuaga ja labidaga ei sõitnud, seda ei seleta rahvasuu. Leivalabidaga ja ahjuluuaga ei ratsuta ometi vanapagan, nagu Ristil väidetakse, vaid nõiad, loksberilased ja maksamerelised, kes luuda ja labidat oma hobuseks tehes ratsutavad jõuluöösisele või vanaaastaöösisele peole[5]. Nõiad on lihtsalt tehtud kurjeks vaimeks.
Ei selgu käsutatavast materjalist, kas ei peetud riste alati mõjuvaks abinõuks või jäeti need mõnikord tegemata; olgu nüüd lugu, kuidas oli, aga Koselt on teateid kirja pandud, et jõuluöösi keegi isik majas kurjade vaimude eemalepeletamiseks ikka valju häälega lugenud piiblit või laulnud vaimulikke laule[6].
Jõulukommetest ei saa kindlat ülevaadet, kas kurjade vaimude tegevus ka jõuluöösi kell 12 lõppeb, nagu see sünnib muul ajal. Vististi ei kardetud pärast keskööd enam kurje vaime kuigi palju, sest varemal ajal asuti juba varahommikul kirikuteele.
Ei või sugugi imestada, et ebausklik rahvas arvas kõik kohad olevat täis kurje vaime. Kirik andis selleks eeskuju, eriti rooma kirik.
Luther oli omal ajal veel kange kuradite uskuja. Otsekohe Luther ei ütle, et kuradid jõulus eriti liikvel, aga kui neid Lutheri arvamise järgi juba kõik kohad täis, kui palju ei sünnitanud nad siis kahju jõuluöösi, millal nad kõik nagu vangist vabastatud, millal nii-ütelda nendegi jõulud, millal neil luba igalpool uita. Kõigiti aitas kirikki omapoolt toetada usku kurjade vaimude üldisse ilmumisse.
Risti tehakse jõuluöösi kõikjal põhjamaal, Soomes niisama kui Eestis, ja rataski joonistatakse Soomes mitmes
