Mine sisu juurde

Lehekülg:Eisen, Meie jõulud.djvu/45

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

tavalisesti oli esimese koo kandja lõikuse ajal[1]. Hiiumaal pandi tuppa toodud õlgi ridamisi ka ukse alla, kuhu enne söega oli tõmmatud ristid[2].

Isikustatud õlevihku tuntakse Pühalepas. Sealt on Suuremõisast järgmine teade kirja pandud: „Mõnes peres toob peremees kõige esimese ja oma käega lõigatud rukkivihu tarenurka — viljapeadel on vili sees —, kus talle hästi süüa ja õlut juua antakse[3]. Viljavihu söötmise komme on Ridalastki kirja pandud. Seal viis peremees esimese lõigatud vihu pärast rehepeksu lõppu aita viljasalve, kust see jõuluks tuppa toodi; toas anti talle süüa ja õlut juua[4]. Viljavihu söötmine jääb hämaraks. Jootmist võime veel nii mõista, et vihule õlut peale kallati. Seda oletust toetab Helmest üleskirjutatud märkus, et peremees igale tuppa toodud õlekoole kolm korda õlut valanud, lootuses, et see valamine tuleva aasta rukkikasvu edendab[5].

Rehepapp“, esimene lõikusevihk, peab nagu pandiks olema tulevale heale lõikusele, nagu tuppa toodud õlgedega loodetakse omapoolt tagada head lõikust. Peale muu küsib veel õlgede tooja, kui kauaks neid tuppa toob. Karjas vastatakse: kolmeks ööks, Kaarmas aga: neljaks ööks, kolmeks päevaks[6]. Kolga-Jaanis küsib õlgede tooja: kas jõulukeisi vasta võtate? Toast vastatakse: jah, Jumala nimel[7]. Hiiumaal Käinas ütleb õlgi toov sulane peremehele: Tere, Jumal sisse! Jõulud tulevad sisse. Ons selget leiba ja õlut ka? Selle peale vastab peremees: Jah on! ja annab sulasele õlut[8]. Et vanasti tavalisesti söödi aganast leiba, oli jõulus selge leiva tagaküsimine väga kohal. Karjas tuuakse põhud tuppa, toojal selg ees; toasolijad teretavad: Tere, tere, jõulukesed, jääge meile kolmeks päevaks!

Tõstamaal ei lastud kedagi heintele, ennekui neile vett ei visatud[9]. Paiguti peetakse õlgi, heinu vanaaasta õhtuni toas, mil õled heinte ja heinad õlgede vastu ümber vahetatakse; paiguti, nagu Räpinas, viiakse heinad veistele söömiseks[10].

  1. T. Riomar, Oleviku Lisa 1886 nr. 11; vrd. ka Wiedemann, ÄILE 343.
  2. E 72223.
  3. E 65543 (3).
  4. ERA II 9, 234 (16).
  5. E 73124.
  6. H I 5, 211 (26).
  7. EKS 8° 2, 664 (36).
  8. H III 5, 212 (23).
  9. E 67301.
  10. E XV 39.
45