Jõulu nimi ja pikkus.
Jõulud ja jaanipäev on põhjamaa rahvaste suuremaid pühi; suurem neist kahest ometi esimene, juba sellegi pärast, et ta pühitsemine on palju pikem kui teisel. Soomlanegi tunnistab jõulu nii-ütelda pühade peremeheks, väites, „joulu jaloin juhlista“. Jõul on meie päevil kristlik püha Õnnistegija sündimise mälestuseks, kuid ta iga ulatub kaugemale tagasi Kristuse sünniaastast; juba põhjamaa paganad pidasid jõulu enne veel, kui Kristus oli sündinud. Kristluse ajal sulatati paganlik jõul kokku kristliku jõuluga. Kristuse sünnipäev omandab paganate püha nime, aga mitte ainult nime, vaid ka palju, palju paganliku jõulupüha kombeid, mis säilinud meie päevini.
Jõul kuulub seega paganlikkude põhjamaa rahvaste pühade, mitte eriliste eesti vanade pühade hulka. Juba nimi jõul ei põlvne eesti keelest, vaid see on eestlastel ühine soomlaste ja skandinaavia rahvastega. Soomlased kutsuvad seda püha joulu, skandinaavia rahvad aga jul. Sõna leidub isegi inglise keeles, kus ta kuulub Yule, vanemas kujus geol. Nüüdses inglise keeles kannab jõul nime Christmas. Palju keeli tuletab nende pühade nimega Kristuse sündimist meelde, nagu venelaste Рождество = sündimine, prantslaste noël, ladina tüvest natale = sünnipäev; sakslastel Weinachten = pühad ööd.
Jõulu sõna algupärast tähendust on kaua otsitud, ilma et seda oleks leitud. Vanemal ajal tuletati jõulu esmalt sõnast Julius (= Julius Caesar), siis sõnast hjul = ratas[1]. Ratta tähenduse kohta seletati, et päikeseratas hakkab jõuluaegsest pööripäevast peale teist teed käima. Sellest seletusest loobuti juba mõne aja eest, sest see seletus oli liig otsitud.
- ↑ Pontoppidan, Fejekost 24.
