Lehekülg:Emmajöe Öpik 1867 Koidula.pdf/14

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

13

Sind surmani!

Sind surmani kül tahan,
Ma kalliks pidada,
Mo õitsew Eestirada,
Mo lehkaw isamaa!
Mo Eesti wainud, jöed
Ja minu emakeel,
Teid kõrgeks kiita tahan
Ma surmatunnil weel!

   Kuis, maa, nii ellast' kannad
So lapsi käte peal,
Neil annad leiba, katet
Ja wiimast aset weel!
Tõest, armsam on mull', hinga'
So põues, Maarjamaa,
Kui wõeral piiril õnnes
Ja auus elada!