Lehekülg:Emmajöe Öpik 1867 Koidula.pdf/15

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

11


   Kuis on so poead wagad,
Nii waprad, tugewad!
So tütred, nagu lilled
Nad õits'wad nägusad!
Ja sinu tuul ja päike
Sind õitsel hoiawad,
Ja kõrge kotka tiiwad,
Kuis ellast' katawad!

   Ja tihti siiski leian
So silmis pisarad? –
Mo Eestimaa, oh looda:
Ka aead muudawad!
Meil' tulewased tunnid
Weel toowad kinitust!
Käi kindlalt! Pea kõrgess'!
Aeg annab arutust!