— 11 —
tombu, mis ei kuma ega sära. Kaua ei kannata ta siiski oma pimedat nägu näidata; pea pöörab ta oma kumawa külje jälle maa poole, puistab armast hõbewalgust ülewelt maha, näitab kaswades ikka rohkem tõrwaja kuju ja tuletab meelde, et walgus pimeduse wõidab.
Koit ja Hämarik.
Wanataadil oli kolm nobedat teenrit: kaks noort, ilusat ja wiisakat neiu Widewik ja Hämarik ja sale ning sile noormees Koit. Need tegiwad Wanataadi tööd ja tallitasiwad majatallitusi. Korra tuleb Widewik õhtu kahe härjaga põllult kündmast ja wiib härjad jõele jooma. Päike on praegu looja läinud ja kumer kuu tema asemelle taewa serwa tõusnud maad walgustama. Kuu hõbedased jooned mängiwad imeilusalt wee pinnal ja hõbepeeglis kujutab ennast ümberkaudune loodus. Widewiku südant tõmmab nagu sala, nägemata wägi jõe poole. Ta astub wete
