Lehekülg:Endise põlwe pärandus Eisen 1883.djvu/4

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Kuu tõrwajad.

Wanataat oli küll ilma loonud, aga weel ei olnud see nii täieline kui pidi olema. Nimelt puudus maailmas õige osa walgust. Päewal rändas päikene oma teed üle taewa telgi, aga kui ta õhtu looja läks, Hämarik ta warjule wiis, pikka mööda ära kustutas ja puhkama pani, kui weel Koit Hämariku käest päewa walgustajat wasta ei wõtnud, uueste põlema ei süüdanud ega jälle teele ei saatnud, kattis pilkane pimedus maad ja taewast. Ei kumanud seal kuu ega säranud tähed. Öö hoidis kõik oma hõlma all peidus, mis temas sündis. Palju ometi öö walitsuse ajal ei sündinud, sest pimedus sundis kõiki paigal seisma.

Seda puudust pani Wanataat warsti tähele ja katsus selle wasta abi saata. Tema andis Ilmarisele kõwa käsu kätte, et