— 68 —
nud ja teewad neist nüüd wiled. Iga wile laulab ise lugu. Nii neil aru käes, et õed kurjategijad. Otsekohe ruttawad nad õdede jnurde, wõtawad õed kinni ja wiiwad kohtusse. Siis alles kannawad neiu pühale hallikalle.
Püha hallika ääres pesewad nad targa õpetuse järele neiut kolm korda püha weega. Sedamaid ärkab neiu nagu pikast unest üles, tõuseb püsti ja on niisama terwe nagu enne.
Rõõmsa südamega sammuwad mehed koju pole. Tee peal tuleb neile noor mõisnik wasta. See näeb ilusat neiut, hakkab teda armastama ja palub teda eneselle abikaasaks. Neiul noormees meele pärast, wõtab pakkumise hea meelega wasta. Noormees wiib mõrsja sedamaid oma mõisa, kus uhked ja toredad pulmad peetakse. Pulma wõeraste seas on ka neiu isa; õed aga wiiwiwad wangitornis; neid on kohus surma mõistnud. Kui kuningas ka pulma tuleb, heidab pruut ta jalgade ette maha ja palub, et kuningas ta õdede peale armu heidaks. Kuningas ei taha pruuti kurwastada; sellepärast lubab ta pruudi õdedelle süü andeks.
Kuninga pea lähäb wiinast kirjuks; rõõmu tujul kutsub ta pruudi enese ette ja kässib pruuti paluda, mis iganes soowib;
