— 77 —
wäljas. Jürile tuliwad mitmesugused õnnetused, nii et ta aega mööda koguni waeseks jäi. Hakatuses laenas Jaan temale weel mõnda, aga wõttis selle eest kümnekordse kasu. Kui Jüril wiimati midagi enam ei olnud ja õnnetused weel ikka ei lõpnud, ei annud Jaan talle enam midagi, waid saatis iga kord kirudes ja sõideldes tühjalt ära. Jüri kaebas häda teistele. Temale wastati: sinul rikas wend, küll see aitab.
Nõnda kaswis häda ikka suuremaks. Lapsed ja naene tahtsiwad leiba, aga mehel leiba sugugi. Suures kitsikuses wõtab ta nõuuks weel korra wenna palwele minna. See saadab teda aga koertega õuest wälja. Kodu ei jõua mees enam laste kisa kuulda; ta põgeneb meelt ära heites metsa poole. Metsas jõuab jõe juurde. Jõe ääres edasi käies leiab mõne lootsiku. Et õhtu käes, tikub mees kummuli pöördud lootsiku alla ja jääb puhkama.
Mõis paar tundi mööda läinud olla, kui ta jões sobinat ja tuules suurt kohinat kuuleb. Ta waatab ettewaatlikult lootsiku nõlwa alt wälja ja näeb suure ehmatusega, kudas jõest suur kurjawaimu kari wälja tuleb, muist sabadega, muist sarwedega.
