— 78 —
Wana sarwik istub just selle lootsiku peale, kelle all Jüri puhkab. Nüüd algab nõuupidamine. Wana sarwik kutsub sellid kõik nime pidi ette ja pärib järele, mis keegi toimetanud.
Üks jutustab: „Mina olin siiamaani Kale Jaani juures ja ässitasin seda, et wenna Jüri wasta õieti kuri oleks. See läkski minul korda, sest Jaan ässitas täna koerad Jüri peale ja see waga lammas põgenes meelt ära heites laste nälja kisa eest metsa. Wärawas põrkasin ma tall jala kiwi wasta ja hirwitasin, kui mees taewa poole õhates edasi lonkas. Mees wilets ei teagi, et sellesama kiwi all suur raha pott seisab.“
„See oli ilus, see waga tall ei olnud mull ammugi enam meele järele,“ wastab wana sarwik.
Teine saadana sell arutab: „Mina lõhun iga ööse tammi ära, mis siit kaks wersta all pool tehakse. Nüüdne meister tõmmab wistist meelt ära heites köie kaela, nagu kuus enne teda ju teinud. Hi, hi! ta ei tea, kui hõlpus see töö korda oleks saata. Mõni werst siit eemal jooksewad kolme walla piirid kokku. Tooks ta sealt seitsmel sugu heina, suitsetaks nendega seitse
