— 93 —
Wanem wend kõmpsib metsa tasumist otsima. Kurg annab mehele raha, jahwatamise käsikiwid ja kolm nuia. Nuiad annawad walu, kui neid kästakse.
Mees selle üle wäga rõõmus, ehitab wendadega uue maja, et lähä enam mõisa teule ega tööle. Nad elawad priskeste nagu suured herrad.
Mõisa kubjas tuleb kepiga mõisa ajama. Wennad ütlewad: „Nuiad wälja!“ Nuiad malgutawad kepimehe surnuks. Walitsejaga tehakse just nõndasamuti.
Wiimaks tuleb wana herra ise. Wennad wõtawad herra lahkeste wasta ja annawad temale ilusasti süüa. Ära minnes kässib herra käsikiwid jahwatamiseks mõisa wiia. Saab. Herra ei taha ometi käsikiwa tagasi anda. Poisid saadawad oma musta kuke iga päew mõisa õue laulma. See hüüab ikka ja ikka: „Kukeleegu! käsikiwid kätte!“
Herra wihastab, ütleb tuapoisile: „Tapa ta ära, et ma ta kõige sulgedega ära söön!“
Sünnib.
Nüüd aga tuleb suurem häda: kukk ajab pea wälja ja laulab: „Kukeleegu,
