— 92 —
Poiss tegi, mis kotkas käskis. Kotkas hoidis hobust senni kinni, kunni poiss koti raha täis toppis, mis ta kaasa wõttis.
Mäe otsa jõudes tuli wanamees ähkides ja lõõtsutades poisile järele ja hüüdis: „Mine Jumala nimel, aga jäta mu hobune järele!“ Poiss sõitis aga wanamehe palwest hoolimata edasi ja peasis õnnelikult koju. Saadud waraga alustas ta kauplemist ja sai rikkaks meheks.
Kure käsikiwid.
Kord elasiwad kolm wenda, kes mõisas tööl käisiwad. Oma wäikese maja juures oli neil tükikene põldu, kelle peale odre külisiwad. Neid käis tihti üks kurg söömas.
Wanem wend lähäb põldu wahtima. Kurg tuleb jälle „kestvale“ kostile. Mees aga ütleb: „Kulla kurekene, ära söö, meil enestelgi wäga wähe!“
Nokamees wastab: „Las’ ma söön, küll ma metsas kuuse all ära tasun.“
Mees jätab kure põllule sööma ja lähäb ära. Nõndasama sünnib teiste wendade wahi korralgi. Sügise sammub ukse ette.
