Üks niisama julge südamega kui agara peaga noormees võttis viimaks nõuks sõrmust õnnekaupa otsima minna, kas ehk kogemata juhtumine teda jälgedele võiks juhatada.
Ta võttis tee hommiku poole, kus ta paari aasta pärast ühe kuulsa Hommikumaa targaga kokku sai ja nõu küsis, kuidas asjatalitus kõige hõlpsamalt edasi võiks minna.
Tark andis vastuseks:
„Inimeste pisike tarkus ei või sind siin aidata, aga linnud taeva all saavad sulle kõige paremad teejuhid olema, kui sa nende keelt tundma tahad õppida. Mina võin sulle selles asjas õpetust anda, kui minu juurde tahad jääda.“
Noormees võttis lahke pakkumise tänuga vastu, üteldes:
„Sel korral ei ole mul küll võimalik sulle midagi heategemise eest meeleheaks anda, aga kui asjatalitus mul õnnelikult korda läheb, siis tahan ma sulle sinu vaeva eest rohkesti tasuda.“
Selle peale keetis tark rammujooki üheksat sugu rohtudest, mis ta salamahti kuuvalgel korjanud, andis sellest kolm päeva järjestikku, iga päev üheksa lusikatäit noormehele juua, misläbi linnukeel temale tuttavaks sai.
Lahkudes ütles tark:
„Peaksid sa õnnekombel pitserisõrmuse üles leidma ja enda kätte saama, siis tule siia tagasi, et ma salakirjad sulle sõrmuse pealt saaksin ära seletada. Teist minu sarnast tarka praegu maa peal ei ole, kes sulle seda saladust seletada võiks.“
Targa juurest ära minnes leidis noormees juba teisel päeval, nagu oleks maailm olnud ümber muudetud. Kuskil ei käinud ta nüüd enam üksi, vaid leidis enesele igas paigas seltsilisi, sest et ta linnukeelt oskas, mis talle mõndagi tarkust ilmutas, mida ükski elav inimene temale ei oleks võinud õpetada. Ometigi ei olnud ta tükil ajal sõrmusest veel midagi kuulnud.
Nüüd juhtus ühel õhtul, kus ta pikast teest ja palavusest väsinult aegsasti metsas ühe puu alla maha oli istunud leiba võtma, et kõrgel puu ladvas kaks ilusat kirjute sulgedega võõrast lindu isekeskis juttu vestsid, mis temasse puutus.
Esimene lind ütles:
„Ma tunnen seda tühjatuule sõitjat puu all, kes kaua aega mööda maad rändab, kuid siiski jälgedele ei saa. Ta otsib taga kadunud pitserisõrmust.“
Teine lind kostis:
„Minu arvates peaks ta põrguneitsilt abi minema otsima, kes teda vististi sõrmuse jälgedele võiks juhatada. Kui sõrmus neitsi
149
