„Täna päästate minu elu teist korda kurja metsalise voli alt! Tuhat, tuhat tänu selle armu ja heategemise eest!“
Kuningas läks tütrega söömalauda tagasi ja käskis Peetril niikauaks ootama jääda, kuni ta teda laseb kutsuda.
Söömalauas küsis kuningas.
„Mis nuhtlust peab niisugusele inimesele mõistetama, kes teise mehe vahva töö ära salgab ja teenitud tööpalga enesele võtab?“
Endine kutsar mõtles: ma tahan näidata, mis osav kohtumõistja ma olen, ja kostis kuninga küsimuse peale:
„Ühele niisugusele üleannetule ei oleks mõnusamat nuhtlust tarvis, kui et temale veskikivi kaela köidetakse ja mere sügavusse uputatakse.“
Kuningas ütles:
„Väga hea, nõnda peab kohus mõistetud saama!“
Siis andis kuningas käsu, võõras mees tuppa kutsuda.
Kui Peeter nüüd oma kolme musta koeraga sinna tuli, kahvatas kutsar lubjatud seina sarnaseks, langes kuninga ette põlvili ja hakkas armu paluma.
Kuningas ütles:
„Sina, ülekohtune kurjategija, oled ise enese üle kohut mõistnud ja pead nüüd nuhtlust nõnda saama, kuidas sa mulle ütlesid. Aga et meie ilus pulmapidu sinu pärast ei oleks segatud, pead sa niikaua vangitornis istuma, kuni minu tütre pulmad lõpevad.“
Seal viidi kutsar toast, köideti raudahelasse ja pandi vangitorni.
Peeter võttis nüüd oma tunnismärgid kotist, koleda metsalise sarved ja hambad, mispeale suur rõõmuhõiskamine pulmaliste suust tõusis. Kuningas käskis Peetril enese kõrvale istuda ja laskis teda veel selsamal õhtul oma tütrega laulatada.
Nelja nädala pärast, kui pulmad olid peetud, anti kutsarile teenitud nuhtlus, nagu ta ise oli enesele mõistnud.
Ühel päeval astus Peeter alandlikult kuninga ette ja rääkis, kuidas tema kui alama rahva laps kogemata õnne läbi kõrgeks meheks tõusnud, aga et temal veel kaks vanemat venda koju jäänud. Sellepärast palus ta kuningalt luba, neid siia lasta tulla, et tema üksi õnnes ja ilus ei elaks, vaid ka oma vendadele nende elu võiks kergendada. Kuningas oli sellega rahul ja läkitas jalapealt käsu, et Peetri vennad sinna pidid tulema.
Sel päeval, kui vennad sinna jõudsid ja Peeter neid lahkelt vastu oli võtnud, hakkas suurem must koer inimese keeli kõnelema ja ütles:
193
