Lehekülg:Ennemuistsed jutud. Kreutzwald.djvu/238

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

„Ma ütlesin sulle juba ette, et sinu püss, nagu ta praegu on, ühelegi loomale viga ei või teha. Sinu püssile on targemat arsti tarvis, kui et sinu ohutamised teda jõuaksid parandada. Mine, kuidas ma sulle õpetasin, ülehomme õhtul vanalt peremehelt abi otsima!“

Pikemalt juttu vestes olid nad külatänava ligidale tulnud ja lahkusid seal teineteisest head aega jätmata, kuna kütt mööda tänavat külasse läks ja võõras mees külast mööda sammus. Lahkudes kuulis kütt, kuidas võõras mees iseenesega rääkides ütles:

„Minu tänane päevatöö on nüüd täis.“

Teisel päeval, neljapäeva õhtul, läks kütt juhatust mööda ristteele kadunud õnne otsima. Ehk tal küll süda sees natuke külm oli, vilistas ta kolm korda ja jäi ootama, mis pikemalt peab sündima. Põhjapoolt kuulis ta kohinat, nagu oleks rahepilv tõusmas. Siis paistis välgutuluke temale kolm korda silma ja selle peale seisis üks väike punase habemega vanamees tema ees. Kuidas ta sinna oli saanud, kas tuulest maha paisatud ehk maapinnast üles tõusnud, seda ei võinud kütt ütelda, sest et ta vanamehe tulekut ei olnud näinud.

Vanamees küsis:

„Mis sa minust tahad, et mind siia vilistasid?“

Kütt jutustas temale oma loo otsast otsani, kuidas temal püss nõiduseväel olevat ära tehtud, nii et ta sellega enam elajate ja lindude ligi ei saa, ja kui kogemata neist mõni laskmise kaugusele juhtubki tulema, siis läheb laeng igakord tuulde.

Vanamees ütles:

„Kui ma sulle kadunud õnne pean tagasi tooma, siis peame meie esiteks selle peale kaupa sobitama, kui kaua ma sind pean teenima?“

Kütt kostis:

„Niikaua kui ma elan.“

„Hea küll,“ ütles vanamees, „õnne tahan ma sulle tuua, aga vaata ette, et suur õnn sind ülemeelseks ei tee!“

Siis pistis ta oma käe kaelkotti ja tõi sealt peotäie kaseurbi välja, andis need kütile ja ütles:

„Õmble kodus üks väike kotike ja pista need urvad sinna sisse! Lähed sa metsa lindu ehk neljajalgseid elajaid küttima, pane urvakotike oma tasku ehk põue; siis lased sa iga kord elajaid ja lindusid nii palju, kui sa himustad, ega pea mets neist iial kahanema. Selle osa, mis sa täna oled tapnud, leiad sa homme jälle eest. Aga hoia ennast selle eest, et sa kõige suuremat lindu ehk elajat, kes kui ninamees igakord teiste ees on, oma püssiga ei tapa, muidu


238