Lehekülg:Ennemuistsed jutud. Kreutzwald.djvu/240

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Metsa jõudes tuli temale parv tetri vastu, ninamees isasest metsisest suurem. Kütt temasse ei puutunud, vaid sihtis keset parve. Püss paukus ja kuus tetre langes korraga tema ette maha.

„Aitüma, vana peremees!“ hüüdis kütt. „Ma näen, et sa sõna oled pidanud ja lubadust täitnud.“

Seal tuli tal kuul meelde, mis püssi rikkuja karistamiseks peale kauba oli antud. Ta mõtles:

„Ma tahan ülekohtusele teenitud palka maksta ja hoolt kanda, et temal edaspidi minu püssi narrimine enam nii kerge ei pea olema.“

Ta laadis püssi, pani kuuli peale ning laskis laengu tuulde, üteldes:

„Tungi nõia mõlemast põlveluust läbi!“

Et tal täna pikemat himu ei olnud lindusid lasta, võttis ta oma kuus tetre maast ja hakkas koju poole minema. Lagedale tulles tõusis parv põldpüüsid tema nina eest üles, jälle üks suurem teistest. Kütt mõtles:

„Kahju, et püssi moonata jätsin, muidu oleksin võinud siin teist korda õnne katsuda.“

Linnud nagu oleksid tema mõtteid mõistnud, laskudes paarisaja sammu kaugusel maha. Kütt laadis püssi ja sammus nendele järele. Linnud tõusid teist korda üles. Kütt laskis suure ninamehe eemale lennata ja sihtis siis linnuparve keskele; tosin püüsid langes maha!

„Tohoo!“ hüüdis kütt, „kui lugu pikemalt nõnda edasi läheb, siis ei tohi ma muidu enam metsa minna, vaid pean hobuse vankriga kaasa võtma, miska linnukoorma võin koju viia.“

Ja lugu läks tõesti nii õnnelikult edasi; kütt saatis igal nädalal terve koorma lindusid linna turule. Ometigi ei nähtud sellepärast neid metsades kuskil kahanevat, vaid küti arvates kasvas lindusid ja elajaid seda rohkem peale, mida enam ta neid eest ära oli hävitanud.

Hõlpus amet, kus linnulaskmine kui mänguasi näis olevat, tegi aga küti hooletuks. Hooletusega koos tõusis viinahimu, nõnda, et ta nüüd enamasti ikka kõrtsides vedeles ja sagedasti sealt kirjude silmadega õhtul koju läks. Joobnud peaga oli ta paar korda oma kaubast vana peremehega teistele kiidelnud, misläbi jutt laiali pääses ja rahvas rääkima hakkas, et kütt oma hinge vanapoisile olla müünud.

Ühel selgel kuuvalgel ööl tuli kütt jälle kõrtsist, laengus püss õlal, kui üks salk rebaseid lagedal tema ette juhtus. Nende nina-


240