lahkumistund, kus Teravsilm kuninga linna, Pikkjalg ja Osavkäpp omale maale, vanemate juurde tagasi pidid minema.
Teravsilm oli oma endise varanduse ka vanematele ja vendadele kinkinud, sest et temal kui kuninga väimehel seda enam tarvis ei olnud.
Isa ja ema rõõmustasid poegade õnne üle, aga ema südamel oli tihti raske, et kolmas poeg neist nii kaugel võõral maal elas, kust lootust ei olnud teda näha saada. Aga kui vanemad aegamööda mulda olid läinud, ei leidnud Pikkjalg ja Osavkäpp enam pikemalt rahu kodumaale jääda, vaid läksid jälle võõrale maale hulkuma, kus nad oma osavuse läbi uut rikkust ja vara lootsid saada. Kui kaugele nende teekäik ulatas, mis tegusid nad seal olid teinud ja kas nad jälle hiljem oma päriskohta tagasi tulid, sellest ei teata pikemalt rääkida. Aga Teravsilma sugu pidavat veel tänapäeval seal maal elama, kus nende esi-isa ennemuiste õnnekorral kuninga väimeheks oli saanud.
