Lehekülg:Ennemuistsed jutud. Kreutzwald.djvu/38

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

voli all. Tuulekuninga vanem poeg oli mu armuke, aga et isa temale luba ei andnud naist võtta, pidime oma abielu tema ees salamahti hoidma, niikaua kui ta elas. Et mul võimalik ei olnud lapsi kodus kasvatada, seepärast vahetasin igakord, kui vabadiku naine maha oli saanud, tema lapse oma lapse vastu ümber. Vabadiku lapsed kasvasid minu tädi peres kasvandikkudena üles. Kui aeg tuli, et vabadiku tütardest üks mehele pidi viidama, siis tuli teist korda vahetamine. Igakord lasin öösel enne pulmi oma tütre ära tuua ja vabadiku lapse asemele viia. Vana tuulekuningas oli juba ammugi voodis maas, nii et ta meie pettust tähele ei pannud. Varrupäeval kinkisin igale lapsele ühe rublatüki, mis temale kirstus tulevast kaasavara pidi sigitama. Väimehed olid ka kõik noorte naiste ja nende varaga rahul, aga see üleannetu ahne, keda siin ahelates näete, hakkas äia peale valekaebust ajama, millega ta enesele suuremat varandust lootis saada. Kahe nädala eest suri vana tuulekuningas, kus mu abikaasa tema asemele valitsejaks tõusis. Nüüd ei ole meil pikemalt tarvis abielu ja lapsi varjul hoida. Siin istuvad teie nähes minu kaksteistkümmend tütart; nende kasuvanemad, vabadik oma naisega, on minu juures armuleival, kuhu nad surmani jäävad. Aga sina, üleannetu kuri loom, kelle raudu lasksin panna, pead sedamaid teenitud palga saama. Lasen sind ahelate kütkes kuldmäkke vangi panna, et su ahned silmad alati kulda näeksid, aga mitte põrmukest sellest su näpu vahele ei pea tulema. Seitsesada aastat pead sa seda piina kannatama, enne kui surmale meelevald antakse sind puhkama viia. See on minu kohtuotsus.“

Kui vete ülemvalitseja nii pikalt oli rääkinud, tõusis kärgatus nagu raske kõuemürin, nii et maapind värises ja kohtuhärrad sulastega seltsis uimaselt maha langesid. Minestusest pääsedes leidsid nad endid metsas, kuhu teejuht nad enne oli viinud, aga seal, kus uhke klaashoone praegu kõige ilu ja uhkusega oli seisnud, immitses väike allikas selget külma vett maa seest välja.

Vabadikust, tema naisest ja ahnest väimehest ei olnud hiljem kuskil enam midagi kuulda ega näha. Aga leseks jäänud nõukas naine oli sügisel teisele mehele saanud, kellega ta õnnelikult surmani elas.