Lehekülg:Ennemuistsed jutud. Kreutzwald.djvu/68

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

vam nuumhärg selle löögi tagajärjel oleks maha langenud, aga väike vanarauk ei kukkunud siiski, vaid vaarus natuke jalgadel.

Nupumees sasis mõlema käega tal habemest kinni, käskis tugevad köied tuua, millega vanamehe käed ja jalad kinni köideti ja ta jalgupidi üles parrepuu külge tõmmati. Nupumees hüüdis pilgates:

„Kannata seal seni, kui pidupäevad mööda jõuavad, siis peame teineteisega pikemalt aru. Sinu võimusõrmus jääb vahepeal minu kätte pandiks.“

Vanamees pidi sellega leppima: ta ei võinud kätt ega jalga oma kammitsas liigutada.

Nüüd hakati lustipidu pidama, kuhu rahvast igalt poolt tuhandete kaupa kokku kogus. Ehk küll pidu täis kolm nädalat vältas, siiski ei olnud söögist ega joogist kuskil puudust, vaid kõigest jäi veel rohke osa järele. Rahvas tänas ja kiitis kuningat ja pidu valmistajat. Kui kuningas talle tingitud palka tahtis maksta, ütles Nupumees:

„Mul on veel ühe võõraga natuke asjatalitamist, enne kui palka tulen saama.“

Ta võttis seitse tugevat meest enesele seltsiks kaasa, laskis nendele tugevad vemblad kätte muretseda ja talutas nad siis sinna, kuhu ta vanamehe kolme nädala eest parre külge oli riputanud.

„Mehed! sasige vemblad tugevasti pihku ja virutage mul vanameest nii, et ta seda sauna ja meie võõruspidu eluajal ei unustaks!“

Mehed hakkasid seitsmekesi koledal kombel vanameest parkima, nii et nad tal elu kippusid võtma. Aga nende valusad vopsud kiskusid aegamööda köieotsa parre küljest, kuhu vanamees jalgupidi üles oli seotud. Põrandale kukkudes vajus mehike tuulekiirusel maa alla! Aga lai auk jäi sinna, kust ta oli alla pääsenud. Nupumees ütles:

„Pant on minu käes, millega temale järele pean minema. Viige palju tuhat terviseid kuningale ja ütelge, et kui ma tagasi ei peaks tulema, siis minu teenistuse palk vaestele jagataks.“

Ta puges sama urgasteed mööda maa alla, kuhu vanamees oli läinud. Esiteks leidis ta tee väga kitsa, aga mõne sülla sügavusel juba palju laiema, nõnda et ta hõlpsasti võis edasi minna. Trepiastmed hoidsid jala libisemast, nii et pimedas midagi karta ei olnud. Ta oh tüki aega käinud, enne kui ukse taha jõudis. Ukseprao vahelt tuppa luurides nägi ta kolme noort tütarlast istumas ja tuttava vanamehe pea oli ühe tüdruku süles. Tütarlaps ütles:

„Kui veel paar korda peamuhku noateraga vajutan, siis kaob paistetus ja valu.“

Nupumees mõtles:


68