Lehekülg:Galsworthy Valge ahv, tlk Tammsaare.djvu/27

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

vitus vaenlase aeroplanide poolt. Kogu tunni oli ta oodanud, et ehk tuletab keegi ka maad meelde. Ei keegi! See polnud mingi praktiline politika! Pagan võtku neid! Kulutavad teised ainult pükse kohti püüdes ja neid kinni hoides. Ei mingit ühendust tagumiku ja tuleviku vahel! Seda mitte, jumala eest! Nõnda sattudes tulevasele põlvele turgatas tal äkki meelde, et tema poja naine ei avaldanud veel mingit märki. Kaks aastat! Oleks juba aeg laste peale mõelda. Oli hädaohtlik võtta harjumuseks lastest hoiduda, kui sellest olenes aunimi ja varandus. Naeratus painutas tema huuli ja kulme, mis paistsid tumedaina kräsus pajasangadena. Niisugune ilus noor olevus, haruldaselt meeldiv, ja ta ise ka teadis seda! Ja kellega ta küll kõik tutvust ei sobitanud! Lõvisid ja tiigreid, ahve ja kasse – tema maja kippus vähemate või suuremate kuulsuste loomaaiaks muutuma. Selles talitusviisis tundus midagi ebareaalset. Ja ühe Trafalgar Square briti lõvi ees seisatades mõtles sir Lawrence: „Järgmisel korral toimetab ta need omale majja! Teda on tabanud kogumiskirg. Michael peab ette vaatama: koguja majas on vana rämpsu tarvis ikka kolikamber ja ka abikaasa võib sinna sattuda. See tuletab mul meelde: 27