Noh, mr. Desert, leiate teie praeguses politikas midagi reaalset?“
„Leiate teie üldse milleski reaalset, sir?“
„Tulumaksus, võib olla.“
Michael irvitas.
„Aadlist kõrgemal,“ ütles ta, „pole midagi lihtsa usu taolist enam olemas.“
„Oletades, et sinu sõbrad pääsevad võimule, Michael – mis oleks teatud mõttes päris kena asi, sest see aitaks neil küpsemaks saada – mis võiksid nad teha, eh? Võiksid nad tõsta rahvuslikku maitset? Kinod kõrvaldada? Inglasi korralikult keetma õpetada? Teisi rahvaid takistada meid sõjaga hirmutamast? Meid panna iseendile toitu kasvatama? Elu linnastumist peatada? Tõmbavad nad mürgiste gaaside leidjad oksa? Võivad nad sõja ajal aeroplanide lendamist takistada? Võivad nad kusagil omandusinstinkti nõrgendada? Või midagi muud tõelikku teha, kui aga ainult omanduse jaotust pisut muuta? Igasugune parteipolitika on ainult välise mukkimise küsimus. Meid valitsevad leiutajad ja inimloomus ning meie elame Umbuulitsas, mr. Desert.“
„Just minu arvamine, sir.“
Michael kõigutas oma sigarit.
„Vanameelsed virisejad, teie mõlemad!“ 30