Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/105

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
90
Hariduse sõnaraamat Auster.png

Auster.

maa ehk Uus Holland ja 2) A. saared ehk Okeania (wt. pikemalt Okeani nime alt). — A. mannermaa on 7,696,231 rkm. suur. Tema piirideks on idas: Waikne okean; põhjas, läänes ja lõunas: India okean. — Lahed: Carpentaria-, Cambridge-, Australia-, St. Vincenti- ja Spenceri laht. — Torres’i wäin lahutab mannermaad Uuest-Guineast ja Bassi wäin Tasmaniast. Poolsaared: Arnheim, Coburg, York, Eyria. — A. sisemaad täidawad madalikud ja kõrgustikud; suuremalt jaolt aga on ta kõrbe. Kõige kõrgemad mägestikud on: Sinised mäed ja Australia alpid. A. alpide kõigekõrgem tipp on Mount Kosciusko, mis 2234 m. kõrge. Ta on kõige kõrgem mägi A. mannermaal. — Jõed: Murray, Darling, Lachlan-Cooper, Viktoria, Flinders-Murchison, Blackwood. — Järwed: Eyre, Gairdner, Torrens, Gregory, Frome, Amadeus. — Klima: Põhjapoolne A. on soojas, lõunapoolne parajas klimawöös. Põhjapool on kaks aastaaega (wihma- ja põua-aeg), idarannal aga neli aasta-aega; kewade algab septembri kuul; kõige soojemad kuud on januar ja webruar, kõige külmemad — juuni ja juuli. — Taimekasw. Metsasid leidub suuremalt jaolt põhja- ja idapoolsel rannamaal. Stepid on akatsia ja okaspõõsastikuga kaetud. Neid põõsastikka kutsutakse „skrub’iks“. A. tropika-metsades kaswab eukalyptuse ja araukaria puud ja puutaolised sõnajalad. — Loomadest olgu nimetatud: känguru, nokk-elajas, lendaw oraw, dingo (metskoer), kukkur-rott, kasuar, must luik, menura ehk kannelsaba, tutiga papagoid, kilpkonnad. Mujalt on sinna wiidud kamel, lama ja janalind. Lammaste-kaswatus edeneb hää tagajärjega. — Saadused: kuld, wask, tina, kiwisüsi, willad, rasw, liha, pargitud nahad, loomade nahad jne. — Rahwas: A-s elab 4,710,870 in. Algelanikud on suuremalt jaolt inglaste ja hiinlaste pääletungimisel wälja surnud. Neid leidub weel 23,000 hinge — Usu poolest oli A-s 699,000 protestantlast, 238,000 katoliklast, 4,000 juuti, 2,000 paganat jne. — A-s oli 1906 a. 24,259 km. raudteed, 72,765 km. telegrafi ja 198,058 km. telefoni-wõrku. Wee-alune telegraf (kabel) ühendab A-t Inglismaaga. — Riikide korraldus. A. mannermaa on kuue asumaa wahel ära jaotatud. Need asumaad on: Uus-Lõuna-Wales, Viktoria, Queensland, Lõuna-Australia,