Benguela, maa Afrika lääne-rannal, u. 400,000 rkm. suur; seisab Portugalia kaitsewalitsuse all. Päälinn: San Felipe di Benguela.
Benin, endine neegrite-riik Nigeri jõe suus. 1897 a. saadik inglaste walitsuse alla. B-st weetakse palmi-õli wälja. Päälinn: Benin.
Benjowsky (Benyowszky), krahw Moritz August, snd. 1741 Werbowas (Ungarias), wõitles Poola ratsawäe-ülemana Wenemaa wastu, sattus (1769) wenelaste kätte wangi ja wiidi Kamtschatka poolsaarele, kust tal korda läks Prantsusemaale põgeneda. Siit läks ta Prantsuse walitsuse käsul Madagaskari saarele, et sääl asundust põhjendada. B. meeldis Madagaskari päriselanikkudele nii, et need teda (1776) oma kuningaks walisiwad. Kui ta jälle Europasse tagasi tuli, wõttis Prantsuse walitsus ta wäga külmalt wastu, mispärast ta siis Austria sõjateenistusesse astus. 1783 katsus ta inglaste poolt Madagaskari kaitsmiseks abi saada; sai (1786) prantslaste wastu wõideldes surma.
Bennet, 1) James Gordon (1795—1872) P.-A. ajakirjanik, ajalehe „New-York Herald’i“ põhjendaja; saatis (1871) Stanley oma tulul Afrikasse Livingstion’et üles otsima. — 2) William Sterndale (1816—75), Inglise muusikamees, oli Saksa helilooja Mendelssohn-Bartholdy õpilane ja sõber, waliti (1688) Inglise „Kuningliku muusika-akademia“ direktoriks. Kirjutas oratoriumi „Woman of Samaria (Samaria naine)“, kantate „The may queen (Mai kuninganna)“ ja pääle muu muusikatükkisid klaweri jaoks.
Ben-Nevis, mägi Schotimaal, 1643 m. kõrge; kõige kõrgem mägi Suures Britannias.
Bennigsen, Rudolf von (1824 kuni 1902), Saksa politikamees. Oli rahwuswabameelsete juhataja selle erakonna õitseajal, tegi Saksamaa ühendamise hääks tööd ja toetas Bismarcki politikat.
Bentham (l. bent-hem), 1) Jeremy (1748—1832), Inglise õiguseteadlane, kasu-õpetuse (utilitarismus’e) põhjendaja. Tema mõtteawaldused on seaduseandmise ja seaduseteaduse kohta suurt mõju awaldanud. B. mõtete järele walmistatud seaduseraamatu wõttis (1821 a.) New-York’i riik wastu, ja pea tegiwad Lõuna-Carolina ja Lousianna sedasama. Kõige kindlamaid ja mõjusamaid poolehoidjaid leidis B. Prantsuse-maalt. Ta saatis säälsele seaduse-andwale kogule oma „seaduse-andmise põhjusmõtted“, mida see ka tegelikult tarwitas. — 2) George (1800—84), Inglise taimeteadlane.
Bentsín, wedelad süsi-wesinikud, mis 70—90° C juures auruks muutuwad. B. on kergesti äraauraw aine, mispärast siis ta tulega kokkupuutumise juures suuri plahwatusi wõib sünnitada. Ta sulatab waiku, raswa ja õlisid, mille põhjusel teda ka waigu-, raswa- ja õli-
