Mine sisu juurde

Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/157

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
134

järgult kuni marshalini tõusis. Rootsi kuningas Karl XIII wõttis (1810) ta oma kasupojaks, ja ta astus 1818 kui Karl XIV Rootsi troonile.

Bernard (l. bernaar), Clande (1813—78), kuulus Prantsuse füsiolog, n. n. „katselise füsiologia“ põhjendaja; iseäranis tähtsad on ta uurimised „seedimise“ kohta.

Berner, Hagbard Emil, Norra politikamees ja kirjanik (snd. 1839). Radikalsete paranduste poolehoidja, nõuab rahwahääletamist, laialisi õigusi naisterahwastele ja tugewat töökaitset. Üts mõjukamatest meestest Norramaal. Oli sel ajal, kui maa Rootsist lahku lõi (1905 a.), saadikutekogu president.

Bernhard Clairvaux’st (l. kläärwoost), Püha, snd. 1091 Fontaines, astus 1113 kloostrisse, sai 1115 uuesti-asutatud Clairvaux kloostri esimeseks abtiks (esimeheks). Oma waimustawa kõne läbi kihutas (1146) ta (pärast Edessa linna langemist) Lääne-Europa teisele ristisõidule. Suri 1153 Clairvaux’s. Paawst Alexander III. tunnistas (1173) ta pühaks.

Bernhardi, Theodor v. (1802 kuni 1887), Saksa kirjanik, elas noores eas Eestimaal ja Peterburis. Kirj. „Kindral v. Tolli eluloo“ ja „Uuema Wene ajaloo 1814—31“.

Bernhardt (Bernard), Sarah, Prantsuse kuulus naisnäitleja, snd. 1843 Havres (ehk 1844 Parisis), õppis esiteks kloostri-koolis, pärast Parisi konserwatoriumis, oli 1872 kuni 1880 Parisi Comedie française’s tegew; käis (1880) Amerikas ja pea terwes Europas (pääle Saksamaa) oma kunsti näitamas; astus 1882 näitleja Dariaga (sr. 1889) abielusse.

Berni Alpid, osa Schweizi Alpidest Bern’i ja Wallis’e kantonites. Tähtsamad B.-Alpide tipud on: Finsteraarhorn (4275 m. kõrge), Jungfrau, Mönch, Schreckhorn.

Berníni, Giovanni Lorenzo (1598—1680), Italia ehituskunstnik ja kiwiraiuja. Tema on n. n. barock-kunsti-wiisi ehk stiili tähtsam asemik. Tema töödest olgu nimetatud: Roma Petrikiriku sammaskäik ja Scala regia Watíkani lossis.

Bernoulli (l. bernuji), Schweizi arwuteadlased: 1) Jakob (1654 kuni 1705), arwuteaduse professor Baseli ülikoolis, leidis n. n. B. arwud üles, täiendas differential-arwamisi (rehnungisid), pani wõimaliku-arwamisele (Wahrscheinlichkeits-Rechnung) põhja. — Tema wend: 2) Johann (1667—1748) on integral-arwamise (rehnungi) ülesleidja. Selle poeg: 3) Daniel (1700—1782) oli Peterburi teaduste akademia liige (1725—33), sai Parisi akademia poolt kümme auuhinda.

Bernstein, wt. merewaik.

Bernstein, 1) Aaron (1812 kuni 1884), Saksa kirjanik, juudi soost. Kirj. „Das junge Deutschland (Noor Saksamaa), misläbi ta Berlini kirjanduselistes ringkondades tutta-