Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/156

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
133

uulits. Ehitused: Keiserlik loss, uus museum, rahwa-gallerii, laulu-akademia, operamaja, raekoda, börse, tööstuse-akademia, Saksa riigipäewa-maja, Preisi saadikutekogu- ja herrade-maja, Petri kirik jne. Weel saagu nimetatud määratu suur puiestik. Tiergarten, mis 250 hektari suur. — B. on Saksa kaubanduse, tööstuse ja hariduse keskkoht. Temas on 18 linnajagu. Iga-aastane linna sissetulek ja wäljaminek on u. 50 milj. rubla; — B. sai linnaõigused a. 1240.

Berlini leping, mille suurriigid Wene-Türgi sõja järel Berlini kongressil 1878 a. 1. (13.) juulil Balkani poolsaare asjus tegiwad, muutis Wene- ja Türgimaa wahel tehtud San-Stefano rahulepingut Wenemaa ja wäikeste Balkani riikide kahjuks ja Türgimaa ja Austria-Ungari kasuks. Iseäranis wähendas ta uut Bulgaria riiki, mis San-Stefano lepingu järel Ägei mereni pidi ulatama ja andis Bosnia ja Hertsegowina Austria-Ungari walitsuse alla. Ta kinnitas aga Rumenia, Serbia ja Montenegro iseseiswuse.

Berlini tööliste-kaitsekonwerents, mis 1890 a. Keiser Wilhelm II. soowil ära peeti ja millest 15 riigi asemikud osa wõtsiwad, püüdis tööliste-kaitset rahwuswaheliselt korraldada ja wõttis hulga ettepanekuid palgatööd-tegijate laste ja naeste kaitseks wastu, mis aga ühtegi riiki ei köitnud.

Berlini sinine, tumesinine wärw, mida XVIII. aastasaja algul Berlinis üles leiti. Teda saadakse raua-soolade ühendusest. Tarwitatakse maalritööstuses, piltide maalimise, tapetide ja tintide walmistamise juures. B. sinine ei ole mitte mürgine.

Berlioz (l. berlioos), Hector (1803—69), Prantsuse helilooja; oli 1839 a. saadik Parisi konserwatoriumi raamatukoguhoidja. Kirj. „Traité d’instrumentation et d’orchestration moderne“ ja hulga-muusikatükkisid. B. on n. n. «programm-muusika“ põhjendaja.

Berloque, (Pr. k., l, berlok), ripats.

Bermúdas, Briti P.-Amerika saarestik Atlandi okeanis. Saarestikus on u. 400 üksikut, suuremalt jaolt asumata saart. Päälinn: Hamilton,

Bern, 1) Schweizi kanton; 6888 rkm. suur, 600,000 in. Maapind on mägine; jaolt õige wiljarikas. B.-i kanton on kuulus oma kellatööstuse ja karjakaswatuse poolest.— B.-e põhjusseadus, mille rahwas 1893. a. 80 tuhande häälega 15 tuhande hääle wastu wastuwõtnud, on Maa-Baaseli põhjusseaduse moodi (wt. „Baasel“); 2) eelnimetatud kantoni ja 1848 a. saadik terwe Schweizimaa päälinn, Aare jõe ääres; 66,000 el. Linnas on Schweizi nõuukogu loss, ülikool, kunstide museum jne.

Bernadotte (l. bernadot), Jean Baptiste Jules (1764—1844), praeguse Rootsi kuninga-suguwõsa esiisa, snd. Pau-linnas (Lõuna-Prantsusemaal), astus 1780 lihtsoldatina Prantsuse sõjawäkke, kus ta järk--