Afrika-reisija, sündimise poolest sakslane, reisis 1863—65 Somali maal ja 1866—67 Lõuna-Gallamaal.
Brennus, wanaaegsete keltilaste würstide nimetus. Selle nimega on ajaloos iseäranis Sennoni-gallialaste juhataja ehk würst tuttaw, kes 390 e. Kr. romlasi Allia jõe juures lõi ning ka Roma linna ära wõitis ja laastas. Romlaste muinasjutu järel olla diktator Camillus ta Romast minema kihutanud.
Brentano, 1) Clemens (1778—1842) Saksa kirjanik. Kirj. romanisid, juttusid, muinasjuttusid romantilises sihis. Andis ühes Arnimiga rahwa-laulude-kogu „Des Knaben Wunderhorn“ (Poisi imesarw) wälja. 2) Lujo, Saksa majanduseteaduse teadlane, snd. 1844 Aschaffenburgis. On tööliste küsimuse kohta palju kirjutanud. Seisab wabameelsete pahemal tiiwal ja nõuab kaugeleminewat tööliste kaitset. Kirj. „Die Arbeitergilden der Gegenwart“.
Brescia, (l. breshia), linn Italias (Lombardias); 50,000 el. Linnas on gümnasium akademia, taimeaed; piiskopi elukoht.
Breslau, Preisi linn Oderi jõe ääres, Schlesiamaal; 455,000 el. Linnas on 6 gümnasiumi, 2 realgümnasiumi, 1 ülemrealkool, ülikool, tähetorn, kuninga loss, würst-piiskopi loss, museum, elajate- ja taimeaed, kunstikool jne. — B. häwitasiwad mongollased 1241 ära; sai 1526 Austria ja 1741 Preisi walitsuse alla. 1742 a. tehti siin rahuleping Preisi kuninga Friedrich Suure ja Maria Theresia wahel.
Brest, Prantsuse linn ja kindlus Bretagne’s, Atlandi okeani ääres; 85,000 el.
Brest-Litowsk, kreisilinn Grodno kubermangus, Bugi jõe ääres. Siin on esimese järgu kindlus; 46,500 el.
Bretagne, (l. bretanj), Prantsuse põhja-läänepoolne poolsaar, 34,004 rkm. suur. On 1532 a. saadik Prantsuse maakond. Nüüd langeb ta 5 departemangusse. Wanasti jagati ta Ülem- ja Alam-Bretagnesse.
Bret Harte, wt. Harte.
Breton de los Herréros, Don Manoel (1800—73), Hispania kirjanik. Kirj. näitemängusid ja pilkelaulusid.
Breve (Lad. k.), paawsti kiri riigiwalitsejatele.
Brevier (Lad. k.), katoliku usku waimulikude meeste palweraamat.
Brevi manu (Lad. k.), lühendatult Br. m., lühidalt.
Brewster, (l. bruuster), Sir David (1781—1868), Inglise füsika-teadlane; kaleidoskopi ülesleidja.
Briand, (l. briaan), Aristide, Prantsuse politikamees, snd. 1862 Nantesis, pidas noormehena adwokadi ametit ja oli lugupeetud kõnemees rahwakoosolekutel. 1889 a. waliti ta saadikutekogu liikmeks. Oli ta enne poolest saadik anarhist olnud ja üleüldist streiki agarasti soowitanud, siis muutus ta saadikutekogus järjest parajusmeelsemaks. Esiti hoi-
